Mis on maareform?
Maareformi alguses keskenduti eelkõige endiste maaomanike ja nende järeltulijate õiguste taastamisele. Samas tuli seadusandjal arvestada ka õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ehitiste omanike ning taluseaduse alusel maakasutusõiguse saanud isikute huvide ja õigustega.
Eesti Vabariigi Valitsuse maareformikomisjoni koosoleku protokollid 1993–1994.
Maareformi on läbinud see maa, mis on kantud maakatastrisse ja saanud omaniku.
Eesti maismaast on 01.08.2026 seisuga reformimata 5300 hektarit, reform on vaja läbi viia veel ca 9700 maaüksusel.
2021. aastal koostati põhjalik kogumik „Maareform 30. Artiklid ja meenutused“, kus maareformiga seotud inimesed kirjeldavad reformi tausta ja protsesse: Maareform 30_Artiklid ja meenutused
Maareformi eesmärgid
- heastada ülekohus, mille Nõukogude võim maa natsionaliseerimisega tekitas ja taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli enne 16. juunit 1940;
- kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes seejuures endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest;
- luua eeldused maa tõhusamaks kasutamiseks.
Maareformi sisu
- tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa;
- maa antakse tasu eest või tasuta eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse;
- määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa;
- riigi omandis olevale maale seatakse kasutusvaldus või ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus.
MaRu roll maareformis
MaRu suunab, koordineerib ja kontrollib maareformi kulgu ning viib läbi riigipoolseid maareformi toiminguid, osaleb maareformialases seadusloomes ja maareformiga seotud vaidluste lahendamisel.
Maareformiga seotud ülesannete täitmise eest vastutab MaRu maaomandi määramise büroo. Büroo teostab maareformi toiminguid, annab selgitusi ja nõustab kohalikke omavalitsusi, eraisikuid ning teisi maareformis osalejaid. Samuti edastab büroo katastripidajale vajaliku info uute reformimata katastriüksuste moodustamiseks või olemasolevate katastriüksuste piiride muutmiseks.
Büroo olulisemad tegevused on:
maa erastamise korraldamine;
põllumajandusmaale kasutusvalduse seadmine;
riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine;
riigi omandisse jäetava ja munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamine;
maa riigi omandisse jätmine ja munitsipaalomandisse andmine;
iseseisva kasutusvõimaluseta maa liitmine eraomandis, riigi omandis või munitsipaalomandis oleva maaga.
MaRu haldab maa järelmaksunõudeid ja täidab maareformi käigus erastatud või tagastatud maale seatud hüpoteekide pidaja ülesandeid, samuti kustutab kinnistusraamatust eluruumidele seatud reaalkoormatisi, kui järelmaks on täielikult tasutud.
Maareformist tekkinud kitsaskohad
Kinnistute juurdepääsu probleemid
Maade tagastamisel või erastamisel tekitati olukordi, kus varem laiemalt kasutuses olnud teed hakkasid kuuluma eraomanikele, kes ei luba neid teistel enam kasutada. Kuna omanikud ei pääse enam oma kinnisasjale ligi, on tekkinud palju vaidlusi ja tülisid.
Parem on olukord neis omavalitsustes, kus osati tekkivaid probleeme ette näha ja jäeti väiksemad teed eraomandisse antavatest maadest välja.
Piiriprobleemid
Maareformi läbiviimiseks piiride määramisel või looduses mõõdistamisel ei arvestatud alati varem moodustatud katastriüksuste piiridega või piirimärkide asukohaga. Seetõttu on olukordi, kus kinnistute piirid maastikul ei kattu.
Erinevused piiriandmetes võivad tuleneda ka erinevatest mõõdistusviisidest ja -täpsusest. Oluliselt kiirendas maareformi otsus lubada katastriüksusi moodustada plaani- või kaardimaterjali alusel, aga ka sellega on kaasnenud vigu ja arusaamatusi piiriküsimustes.
Lagunenud või ebaseaduslikud ehitised
Maareformi käigus on õigus maa omanikuks või kasutajaks saada üksnes õiguslikul alusel rajatud ja kasutuskõlbliku ehitise omanikul. Paraku asub reformimata maal hulgaliselt ebaseaduslikke või lagunenud ehitisi, mille alune maa jäetakse maareformi läbiviimiseks valdavalt riigi omandisse, ning ebaselge omandiga ehitisi, kus omaniku väljaselgitamine on keeruline ja ajamahukas.
See toob riigile kaasa nii vaidlusi maareformi läbiviimisel kui ka hiljem maaomanikuna täiendavaid ülesandeid ja kohustusi.
Maareformikomisjoni koosoleku protokollid
Viimati uuendatud 25.08.2026
