Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemide abil parandatakse maatulundusmaa kvaliteeti. Maaparanduse tegevused on kuivendamine, niisutamine, maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine ja agromelioratiivse, kultuurtehnilise ning muu maaparandushoiutöö tegemine.
maa harimine

Maaparanduse eesmärk

Maaparanduse eesmärk on parandada maaparandussüsteemide abil maatulundusmaa kvaliteeti ja kasutusvõimalusi. Selle tulemusel muutub maa viljakamaks ja sobivamaks põllumajanduseks, metsanduseks või muuks kasutuseks.

Maaparandusega antakse parandatavale maale võimalikult sarnased omadused parasniiskele maale, mis ei vaja parandamist. See tähendab, et maa niiskustase on taimede kasvuks optimaalne – ei ole liiga kuiv ega liiga märg.

Maaparandust tehakse nii, et tagatud on keskkonnakaitse. 

Muu sihtotstarbega maa, näiteks elamumaa kuivendamine ei ole maaparandus maaparandusseaduse mõistes.

Definitsioonid

Maaparandussüsteem

Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum.

Valdavalt koosneb maaparandussüsteem rajatistest: eesvool, kuivenduskraavid, dreenid, kaevud, truubid jne. Kindlasti koosneb maaparandussüsteem reguleerivast võrgust ja enamasti ka eesvoolust. Hooneid (pumplaid) on süsteemi koosseisus üksikutel säilinud poldritel. Eestis on valdavalt vajadus kuivendamiseks.

Suubla

Suubla on veekogu, kuhu liigvesi voolab otse maaparandussüsteemi reguleerivast võrgust või eesvoolu kaudu. Suubla ei ole eesvool. Suubla võib olla ka maapõue osa ja pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik ja põhjustab majanduslikult ülemääraseid kulutusi.

Kuivendussüsteem

Kuivendussüsteem on selline rajatiste kogum, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi kas otse või süsteemi eesvoolu kaudu suublasse.

Ühiseesvool

Ühiseesvool on eesvool, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool ehk riigieesvool

Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool ehk riigieesvool on üle 10 km2 valgalaga ühiseesvool, mille hoiukohustuse võib riik Maa- ja Ruumiameti kaudu enda kanda võtta. Silmas tuleb pidada, et riigieesvool ei ole riigi omandis, vaid riik täidab sellel ainult hoiukohustust.

Maaparandussüsteemide, eesvoolude ja riigieesvoolude asukohad ja rajatised

Inimene vaatab tänaval nutitelefoniga maa-ameti kaardirakendust

Kas minu maa peal on maaparandussüsteem?

Milliseid kitsendusi maaparandussüsteem ja eesvool põhjustavad?

  • Ava kitsenduste kaart
  • Lülita sisse kitsendused ning seejärel katastrikaart.
  • Sisesta oma katastritunnus või suurenda kaarti selliselt, et leiad otsitava katastriüksuse.

Millistest rajatistest koosneb minu maaparandussüsteem?

  • Küsi teostusjoonist Maa- ja Ruumiameti vastava maakonna esindusest.
  • Arhiivides on hoiul säilinud maaparandusprojektid ja ehitusjärgsed teostusjoonised. Teostusjoonised on olemas ka digitaalselt PDF-vormingus.

Viimati uuendatud 28.12.2024

open graph imagesearch block image