1. Päikeseparkide, elektrituulikute ja teiste taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmise hõlbustamine
Maa-amet on kaasatud partner reformi "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" (kava REPoweEU) elluviimisel. Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Maa-amet on tegevustesse kaasatud 01.09.2023 kuni 31.03.2026. Toetuse andmise eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.
Maa-ameti toetatavad tegevused on:
- taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine
- taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine;
- maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks.
Projekti tulemusena uuendatakse aerokaamera, laserskanner ja riikliku globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi satelliitandmete keskuse ESTPOS püsijaamad.
Koostatakse ajakohastatud ja täiendatud ruumiandmed päikeseparkide, elektrituulikute, teede kohta, hoonete 3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud ja muu vajalik energiakulu ja tootmispotentsiaali hinnanguks), arvestatakse andmekasutajate vajadustest tulenevate muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega.
Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel valmistatakse ette tuuleenergia projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, riigimaadel hoonestusõiguse andmise ettevalmistused, kiirendatult antakse seisukohad maardlate alade kasutusvõimaluste kohta.
Toetatavate Maa-ameti tegevuste eelarve on 6 929 097 eurot.
2. Aastate 1959-1990 rakendusgeodeetiliste tööde aruannete skaneerimine ja avalikustamine
Projekti lühikirjeldus:Maa-ametile on eraldatud vahendid taaste- ja vastupidavuskava järgse reformi „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ raames projektile “Rakendusgeodeetiliste tööde toimikute arhiivi digiteerimine ja avaandmetena kättesaadavaks tegemine”.
Maa-ametile on eraldatud vahendid taaste- ja vastupidavuskava järgse reformi "Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ raames projektile “Rakendusgeodeetiliste tööde toimikute arhiivi digiteerimine ja avaandmetena kättesaadavaks tegemine”.
Lepingu kohaselt on ette nähtud järgnevate tegevuste läbiviimine:
- aastate 1959–1990 rakendusgeodeetiliste tööde aruannete ettevalmistus skaneerimiseks
- rakendusgeodeetiliste tööde aruannete skaneerimine
- rakendusgeodeetiliste tööde aruandest lõpliku pdf-formaadis faili moodustamine
- rakendusgeodeetiliste tööde aruannete avalikustamine rakendusgeodeetiliste tööde aruannete andmebaasi rakenduses
- rakendusgeodeetiliste tööde aruannete (sealhulgas alamandmestikena) metaandmete kättesaadavaks tegemine avaandmete teabevärava (avaandmed.eesti.ee) kaudu
Eraldatud toetuse summa: 130 000 eurot.
3. Maaparandussüsteemide jooniste georefereerimine
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reform 1.3 „Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine“).
Projekti lühikirjeldus:
Projektiga toimub nende maaparandussüsteemide ajalooliste, peamiselt perioodist 1955–1995 pärit jooniste georefereerimine, mis on digiteeritud Maa‑ ja Ruumiameti maaparanduse arhiivi alusdokumentidest. Tegemist on maaparanduse arhiivi jooniste digiteerimise teise etapiga (esimene etapp oli 2025-2026. a. toimunud jooniste skaneerimine). Eeldatav georefereeritavate jooniste arv on 10 000 joonist, täpne kogus selgub lepingu täitmise käigus ja võib olla ka suurem või väiksem.
Eesmärk:
Projekti eesmärk on 2025-2026. a. skaneeritud maaparanduse jooniste georefereerimine. Projekti eesmärk teenindab sihti muuta maaparanduse joonised (jm maaparanduse arhiivi materjalid) kasutatavaks kaardirakendustes ja avalikes teenustes. Üldine eesmärk on tõsta maaparandusandmete kasutusväärtust, täpsust, kvaliteeti ja kättesaadavust ning vähendada halduskoormust teabenõuete ja kooskõlastuste menetlemisel.
Oodatavad tulemused:
- Ligikaudu 10 000 nõuetele vastavalt georefereeritud joonist (täpne kogus selgub lepingu täitmise käigus ja võib olla ka suurem või väiksem)
- Nõuetele vastavad georefereerimise kontrollpunktide failid georefereeritud jooniste kohta
- Nõuetele vastavad metaaandmete failid georefereeritud jooniste kohta
- Failid on struktureeritud ning üle antud nõutud kataloogipuus
Eraldatud toetuse summa: 139 900 eurot.
4. Ehitisregistri andmekvaliteedi tõstmine, dubleerivate andmete vähendamine ning avaandmete avalikustamisega seotud arenduste teostamine
Projekti rahastas Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Maa- ja Ruumiamet sõlmis Justiits- ja Digiministeeriumiga koostöökokkuleppe ehitisregistri andmekvaliteedi tööde teostamiseks perioodil aprill 2025 kuni juuni 2026.
Projekti tegevused:
- andmekadude ja andmevigade mustrite analüüs, juurpõhjuste tuvastamine ja väiksemamahuliste veakohtade kõrvaldamine, suuremahuliste probleemide lahendusteekondade kaardistamine;
- ehitisregistris menetletavate vormide lihtsustamine, sisestatavate andmete kontroll ja andmeparanduste teostamine, sh võimalusel vormide ja andmekvaliteedi reeglite lihtsustamine;
- ehitisregistri ja aadressiandmete süsteemi (ADS) andmete sünkroonsuse tagamine, ehitisregistri andmebaasi tabelites ja väljades dubleerimise vähendamine;
- hoone ja hoone osade andmete sünkroonsuse tagamine: hoone osade andmete täitmine tehnilistelt andmetelt, hoone andmete (kütte liigid jms) automaatne genereerimine kasutajapoolse käsitsi topelt sisestamise asemel;
- ehitisregistri avaandmete ja nende kirjelduste vastavusse viimine ehitisregistri andmebaasi 2022. aastal uuendatud struktuuriga;
- ehitisregistri menetlustoimingute aruande lisamine veebiväljundisse (koos täiendava arendusega autenditud kasutajatele oma asutuse toimingud kuvada menetlejate lõikes), veebiväljundi täiendamine ehitiste koondvaate ja menetluste koondvaate filtrite, valikute täpsustuste ja täiendustega (ehitistel tehnilised näitajad).
Eraldatud toetuse summa: 339 400 eurot.
5. BIM moodul: kasutusluba ja IDS kontrollid
Projekti rahastas Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Maa- ja Ruumiamet sõlmis Justiits- ja Digiministeeriumiga koostöökokkuleppe ehitisregistri BIM-il (Building Information Modelling) ja seotud rahvusvahelistel praktikatel ja standarditel (nt ISO 19650 ja ISO 16739-1:2024) põhineva andmehõivet ja –haldust võimaldava mooduli (BIM mooduli) arendustööde teostamiseks perioodil aprill 2025 kuni juuni 2026.
Projekti tegevused:
- BIM mooduliga seotud tarkvaralitsentside uuendamine. BIM mooduli kasutuselevõtt ehitusloa menetluses, kasutusloa menetluses ja rajatistega seotud menetlustes;
- BIM mooduli töökindluse ja turvalisuse tagamine.
Eraldatud toetuse summa: 300 000 eurot.
6. Maaparanduse infosüsteemi MAPIS arendamine
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reform 1.3 „Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine“).
Eesmärk: Tagada Maaparanduse infosüsteemi MAPIS-e menetluste funktsionaalsus, ruumiandmebaasi ja mikroteenuste toimimine e-ehituse platvormi koosseisus.
Projekti lühikirjeldus:
MAPIS-e arenduse detailanalüüs, andmeanalüüs ja andmete normaliseerimine, digiteerimise toetustegevused (sh rakendusbaas). E-ehituses tehakse nähtavaks digiteeritud maaparanduse teostusjoonised. Õigusruumi valmimisel on valmisolek minna live menetluste funktsionaalsuste, ruumiandmebaasi ja mikroteenustega. Digiteeritud toimikute andmebaas on loodud e-ehituse platvormi LIVE koosseisu.
Loodud on eeldused live minekuks ja MAPIS-e II etapi arendustöödeks.
Realiseeritud on MAPIS-e I arendusjärk e-ehituse platvormil. Digitaliseerimise toetustegevused: rakendusbaasi loomine; andmebaasi majutusressursi tagamine; arvutitöökohtade loomine.
Tööde käigus on selgunud hulk lisavajadusi sh seoses õigusruumi muudatustega: muutumas on maaparandusseadus ja maaparandussüsteemide registri põhimäärus. Seetõttu on vaja teha MAPIS-ele jätkuarendus (II arendusjärk).
Eraldatud toetuse summa: 464 200 €
Kasutatud: 353 151 €
7. Aadresside ja kohanimede süsteemi AKS arendamine
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reform 1.3 „Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine“).
Eesmärk: Luua Aadresside ja kohanimede süsteem, pakkuda parimaid teenuseid objektide leitavuse tagamiseks.
Projekti lühikirjeldus:
Aadresside ja kohanimede süsteemi aadressimooduli AKS-ADS kasutajate vajaduste analüüs, andmebaas, põhisüsteemi vaated ja otsingud. Otsingutulemeid kuvatakse kaardil. Andmete migratsioon. Turvatestimine on edukalt läbi viidud. Andmebaasi tõmmis rahvusarhiivile. AKS-ADS uus avalik liides ja uued X-tee teenused on juurutatud LIVE.
Valmis on AKS-ADS töölaud. Liidesregistrite objektide haldus, automaatmuudatuste ja järgnevusarvutused, UN- ja SIHN alade töötlus, spetsiaaltegevused (sh objektide ühendamine ja eraldamine), kaardi erifunktsioonid, massandmemuudatused, haldaja tegevused, väljavõtted, huvipunktide töötlus ja EHR-i täiendused uute AKS-i teenuste kasutuselevõtmiseks. In-AKS-i on loodud valmisolek lisada täiendavaid andmesalvesid. Uue AKS-ADS menetluste ja In- AKS-i uuenduste juurutus LIVE.
Eraldatud toetuse summa: 1 968 800 €
Kasutatud: 1 934 420 €
8. Maatoimingu platvormi MTP teenuste täiendamine
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reform 1.3 „Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine“).
Eesmärk: Katastriüksuste piiritoimingute automatiseerimine, kaasaegsed maatoimingud koos arhiiviandmetega. Luua uus Tehinguandmebaas uute kaasaegsete maa hinna teenustega ja Haldusjaotuse ruumiandmete teenus.
Projekti lühikirjeldus:
Maatoimingu platvormi MTP elektroonilise katastri teenuste täiendamine automaatmenetlustega.
RRF projektidega viidi läbi 5 projekti:
8.1. Topograafia andmekogu andmete sidumine maatoimingu andmetega.
Arendusprojekti käigus on korrastatud katastri andmestik vastavalt maastikuobjekti ruumiseoste loomiseks. Kirjeldatud ja loodud infosüsteemi ruumireeglid, mis hoiavad maatüki piiri ja topograafia andmekogust tuleneva maastikuobjekti andmete seoseid ajakohasena. Süsteem suudab jälgida muudatusi ja hoida seda infot maatüki piiri juures. MinuKatastri kasutajaliideses https://minu.kataster.ee/ on lisatud uued võimalused katastri parandusmenetluse läbiviimiseks.
8.2. Katastri paralleelmenetluste loomine.
Arendusprojekti käigus on täiendatud MinuKatastri kasutajaliidest https://minu.kataster.ee/ nii, et katastripidaja saab kombineerida mitmeid maakorraldustoiminguid üheaegseks tegevuseks. Samuti on täiendatud katastrikontrollimenetlust, mis kiirendab katastrimenetluse aega.
8.3. Haldusjaotuse ruumiandmete teenuse loomine.
Arendusprojekti käigus on loodud uus andmebaas (https://halduspiirid.kataster.ee/) ja korrastattude halduspiiri andmeid. Andmebaasis loodi toporeeglid andmete haldmiseks ja kasutajaliideses võeti kasutusele uus TEDI disain.
8.4. Katastri tehingute andmebaasi loomine.
Arendusprojekti käigus loodi uus andmebaas https://tehingud.kataster.ee ja korrastati tehingute andmeid. Andmebaasis loodi tehingu andmete haldamise süsteem ja automaatne andmevahetus e-Notari süsteemiga.
8.5. Katastri digiarhiivi täiendamine lisadokumentidega.
Arendusprojekti käigus täiendati säiliku andmeid nii, et on liidestatud piiratud asjaõiguse https://pari.kataster.ee/ süsteemi dokumentide näitamine arhiivis. Lisaks täiendati piiratud asjaõiguse rakenduse kasutajaliidest lisades digiteerija töölaud vanade asjaõiguslepingutes ruumiandmete digiteerimiseks.
Minu Kataster, Maatoimingute platvorm: maaomanikul kogu info valduste kohta ja lihtne võimalus maatoimingute tegemiseks.
Eraldatud toetuse summa: 1 040 000 €.
Kasutatud: 950 035 €
9. SPATINEO
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reform 1.3 „Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine“).
Eesmärk: Soetada veebipõhine (subscription) seire- ja kasutusstatistika lahendus ruumiandmete veebiteenuste (nt WMS, WMTS, WFS) kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutusstatistika jälgimiseks ning teenuste vastavuse tagamiseks ja kontrolliks (sh vastavus Euroopa Liidu INSPIRE direktiivi nõuetele) kaheks aastaks.
Projekti lühikirjeldus:
Spatineo Monitor on veebipõhine rakendus, mis võimaldab teha ruumiandmeteenuste (OGC WMS, OGC WFS, OGC WMTS, INSPIRE ATOM ja ArcGIS MapServer REST) tehnilist seiret, hinnata teenuste tehnilist kvaliteeti, koostada aruandlust ja kasutada kasutusanalüütikat. See aitab nii teenusepakkujaid kui ka andmekasutajaid pakutavate teenuste kvaliteedi hindamisel ja parandamisel. Spatineo Monitor kasutab Spatineo seireagentide võrgustiku poolt pidevalt kogutavat seireinfot ning analüüsivahendite komplekti, et pakkuda ülevaadet ja üksikasjalikku teavet ruumiandmete veebiteenuste tehnilise kvaliteedi kohta.
Spatineo Monitori kasutusanalüütika pakub üksikasjalikku teavet teenuste kasutajate ja kasutuse kohta, sealhulgas teavet kihipõhise päringute arvu, kasutajate asukoha, kasutajate organisatsiooni, päringuks kasutatud seadmete tehnilise teabe ning kasutajate poolt kasutatud ruumiandmekogumite, kihtide ja päritud piirkondade kohta. Kasutusanalüütika kasutab lisaks teenuste monitoorimisele ka täiendavalt teenusserveri logifailide infot, mille tulemusena on võimalik saada oluliselt detailsem ülevaade teenuse kasutatavusest. Spatineo Monitori aruandlus- ja jagamisfunktsioonid võimaldavad kogu organisatsioonil saada selge ülevaade teenuste kasutusest ja töökindlusest ning jagada kasutajatega ajakohast teavet teenuse kvaliteedi kohta. Analüütilised tööriistad aitavad tuvastada ruumiandmeteenuste kirjeldustes võimalikke kitsaskohti ja probleeme ning seeläbi on võimalik ruumiandmeteenuste kvaliteeti parandada. Lisaks pakub Spatineo Monitor automatiseeritud viisi ruumiandmeteenuste kättesaadavuse ja jõudluse mõõtmiseks. Spatineo Monitor annab automaatseid hoiatusi, kui teenused aeglustuvad või lakkavad töötamast.
MaRu kui avaliku sektori suurim ruumiandmeteenuste pakkuja (sh erinevad aluskaardid, mis on laialdaselt erinevates veebipõhistes süsteemides kasutusel) vajab teenuste kliendibaasi ja kasutusmahtude monitoorimiseks vastavat tarkvara. Spatineo Monitor pakub just ruumiandmeteenustele orienteeritud lahendust
Eraldatud toetuse summa: 12 600 €
Kasutatud: 6300 €
Geodeetiliste süsteemide harmoniseerimine Eesti-Läti piirialal (GeoRefAct)
- Projekti staatus:
Partnerlusleping ja rahastusleping on sõlmitud - Projekti partnerid:
Eesti Maa-amet ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuur - Projekti lühikirjeldus:
Projekti läbiviimise aeg on 11.01.2021–31.12.2022. Projekt „GeoRefAct“ loob võimalused Eesti ja Läti geodeetiliste süsteemide, sh erinevate geodeetiliste võrkude ja andmete, harmoniseerimiseks ning Eesti ja Läti geodeetiliste andmete ristkasutamiseks Eesti-Läti piirialal. Projekti käigus hinnatakse läbiviidud kõrgtäpsete mõõtmistulemuste (GNSS, kõrgtäpne nivelleerimine, gravimeetria, polügonomeetria) põhjal kahe riigi kõrgus- ja koordinaatsüsteemide erinevusi ja koostatakse üleminekumudelid koordinaat- ja kõrgussüsteemidele. Üks fookuspunkt on kaksiklinnades Valga/Valka geodeetiliste mõõtmistulemuste baasil koostatud koordinaatide ja kõrguste teisendusmudelite valideerimine. - Projekti eesmärk:
Pakkuda täpseid, ajakohaseid ja ühtlustatud asukohapõhiseid andmeid ja teenuseid avalikuks kasutamiseks Eesti-Läti piirialal. - Eraldatud toetuse summa:
500 000 eurot. Maa-amet on projekti juhtpartner, kelle osalus moodustab kogusummast 56% ehk 280 000 eurot, millest ERDF Interreg V-A rahastus moodustab 85% ehk 238 00 eurot ning Maa-ameti omaosalus 15% ehk 42 000 eurot. - Projekti tulemus:
Kõrguste ja koordinaatide teisendusmudelite veebirakendus, mis tehakse kättesaadavaks Maa-ameti ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuuri veebilehel avaandmetena.
See teave väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.
Eesti–Läti piiri georuumilise 3D-mudeli koostamine fotogramm-meetrilise aeromõõdistamise ja aero-laserskaneerimise andmete põhjal
Projekti staatus:
Partnerlusleping ja rahastusleping on sõlmitud
Projekti partnerid:
Eesti Maa- ja Ruumiamet ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuur
Projekti lühikirjeldus:
Projekti läbiviimise aeg on 01.04.2026–31.12.2028. Projekti käigus teostatakse ligikaudu 4 km laiuse piiriala (ca 2 km mõlemal pool piiri, sh Valgas ja Valkas) aeromõõdistamine ning aerolaserskaneerimine, et koguda kõrge eraldusvõimega andmeid.
Projekti eesmärk:
Toetada piirivalvet, piiriülest ruumilist planeerimist, taristu arendamist ning õigus- ja halduskoostööd, luues Eesti-Läti piirialast ühise ja täpse georuumilise 3D-mudeli.
Eraldatud toetuse summa:
Projekti kogueelarve on 415 600,00 eurot. Maa- ja Ruumiameti osalus moodustab kogusummast 100% ehk 415 600,00 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) Interreg VI-A rahastus moodustab 80% ehk 332 480,00 eurot ning Maa- ja Ruumiameti omaosalus 20% ehk 83 120,00 eurot.
Projekti tulemus:
Valminud on 10 cm eraldusvõimega ortofotod, laserskaneerimise punktipilved ja vabavaralistes GIS-programmides kasutatav avatud 3D-mudel, mis katab vähemalt 75% projektalast.
2019. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud
1. Kaevandamistegevuse aerokontroll summas 203 839,92 eurot
Laserskaneerimise ja aeropildistustööde andmete järgi teostatakse 150 mäeeraldise kaevandamislubade tingimustest kinnipidamise kontroll 2019. aasta andmete alusel. Projekti käigus kontrollitakse kaevandamise lubatud piirides püsimist nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, korduvate ülelendude olemasolu korral kontrollitakse ka kaevandamisloa omaniku esitatud maavara kaevandamise mahu aruande tegelikkusele vastavust. Samuti jälgitakse puistangute püsimist teenindusmaa piires. Rikkumiste süsteemne avastamine toob kaasa kaevandamiskultuuri tõusu koos rikkumisjuhtumite vähenemisega.
2. Metsakorralduslik aeropildistamine ja ortofotode valmistamine summas 101 725,00 eurot
Projekti käigus pildistatakse metsakorraldustöödeks ja metsa seisundi hindamiseks vajalikud aerofotod. Pildistatakse 1 046 000 ha suurune ala (Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa). Pildistamine toimub ajal, kui lehtpuud on täislehes, et saada parem ülevaade metsade puuliigilisest jagunemisest. Koostatakse "valevärvi" CIR ortofotod, kus erinevad värvid märgivad erinevaid puuliike, ja ka tavalised RGB ortofotod. Ortofotode abil on võimalik piiritleda metsaeraldised ja koostada piisava täpsusega metsakaarte.
3. Ehitusgeoloogia andmebaasi täiendamine summas 117 099,50 eurot
Maa-ameti arhiivis on 1990-ndatel mitmete ettevõtete likvideerimise ajal Maa-ametile üle antud 77 riiulimeetrit ehitusgeoloogiliste uuringuaruannete toimikud, mida seni pole andmekogusse kantud. Neist sorteeritakse välja uued aruanded, mille kohta kantakse andmebaasi uuringuala ruumikuju ja muud esmased andmed, mis on vajalikud ehitusgeoloogia e-teenuse kasutajatele veebiotsingu tegemiseks. Skaneerimise teel moodustatakse aruande lehekülgedest ja joonistest failid ja lisatakse failid andmebaasi. Projekti tulemusel paraneb ehitusgeoloogia uuringuaruannete kättesaadavus avalikkusele. Projekteerijad, ehitusgeoloogiliste uuringute kavandajad ja teostajad, planeerijad, ehitajad, maaomanikud, maaostjad, teadlased, üliõpilased, keskkonnaspetsialistid saavad ehitusgeoloogilisi andmeid veebi vahendusel sõltumata asukohast ja vähese ajakuluga.
2018. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud
1. Kaevandamistegevuse aerokontroll summas 203 839,92 eurot
Laserskaneerimise ja aeropildistustööde andmete järgi teostatakse 150 mäeeraldise kaevandamislubade tingimustest kinnipidamise kontroll 2018. aasta andmete alusel. Projekti käigus kontrollitakse kaevandamise lubatud piirides püsimist nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, korduvate ülelendude olemasolu korral kontrollitakse ka kaevandamisloa omaniku poolt esitatud maavara kaevandamise mahu aruande tegelikkusele vastavust. Samuti jälgitakse puistangute püsimist teenindusmaa piires. Rikkumiste süsteemne avastamine toob kaasa kaevandamiskultuuri tõusu koos rikkumisjuhtumite vähenemisega.
2. Metsakorralduslik aeropildistamine ja ortofotode valmistamine summas 99 085,00 eurot
Projekti käigus pildistatakse metsakorraldustöödeks ja metsa seisundi hindamiseks vajalikud aerofotod. Aeropildistatakse ja -laserskaneeritakse 1 082 000 ha suurune ala Loode-Eestis (Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Raplamaa). Pildistamine toimub ajal, kui lehtpuud on täislehes, et saada parem ülevaade metsade puuliigilisest jagunemisest. Koostatakse "valevärvi" CIR ortofotod, kus erinevad värvid märgivad erinevaid puuliike ja ka tavalised RGB ortofotod. Ortofotode abil on võimalik piiritleda metsaeraldised ja koostada piisava täpsusega metsakaarte.
2017. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud
1. Kaevandamistegevuse aerokontroll summas 203 839,92 eurot
Laserskaneerimise ja aeropildistustööde andmete järgi teostatakse 150 mäeeraldise kaevandamislubade tingimustest kinnipidamise kontroll 2017. aasta andmete alusel. Projekti käigus kontrollitakse kaevandamise lubatud piirides püsimist nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, korduvate ülelendude olemasolu korral kontrollitakse ka kaevandamisloa omaniku esitatud maavara kaevandamise mahu aruande tegelikkusele vastavust. Samuti jälgitakse puistangute püsimist teenindusmaa piires. Rikkumiste süsteemne avastamine toob kaasa kaevandamiskultuuri tõusu koos rikkumisjuhtumite vähenemisega.
2. Metsakorralduslik aeropildistamine ja ortofotode valmistamine summas 99 885,00 eurot
Projekti käigus pildistatakse metsakorraldustöödeks ja metsa seisundi hindamiseks vajalikud aerofotod. Pildistatakse 1 135 000 ha suurune ala Kagu-Eestis (Tartumaa, Viljandimaa idaosa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa). Pildistamine toimub ajal, kui lehtpuud on täislehes, et saada parem ülevaade metsade puuliigilisest jagunemisest. Koostatakse "valevärvi" CIR ortofotod, kus erinevad värvid märgivad erinevaid puuliike ja ka tavalised RGB ortofotod. Ortofotode abil on võimalik piiritleda metsaeraldised ja koostada piisava täpsusega metsakaarte.
3. Ehitusgeoloogia andmebaasi täiendamine summas 155 629,39 eurot
Maa-ametis loodud ehitusgeoloogia andmebaasi on kantud 70% ehitusgeoloogia uuringuaruannete esmaseid andmeid. Et klienditeenindus oleks täielikult veebi vahendusel, kiire ja sujuv, kantakse andmebaasi seni puuduvate aruannete esmased andmed, sh uuringupiirkonna ruumikujud. Arhiivinõuete täitmiseks ostetakse arhiivipüsivaid kartongist karpe pabertoimikute hoiustamiseks. Projekti tulemusel paraneb ehitusgeoloogia uuringuaruannete kättesaadavus avalikkusele. Projekteerijad, ehitusgeoloogiliste uuringute kavandajad ja teostajad, planeerijad, ehitajad, maaomanikud, maaostjad, teadlased, üliõpilased, keskkonnaspetsialistid saavad ehitusgeoloogilisi andmed veebi vahendusel sõltumata asukohast ja vähese ajakuluga.
4. Keskkonnaregistri maardlate nimistu arendamine summas 66 000,00 eurot
Projekti käigus lisatakse maardlate nimistu programmile võimekus võtta vastu ja hallata uuringupunktide, laboriproovide ja isojoonte andmeid, pidada mäeeraldist ühe maardla mitmes registrikaardis, moodustatakse kasutamiseks uusi andmekihte ja täiendatakse olemasolevaid. Maa-ameti veebilehel geoportaalis asuvasse maardlate kaardirakendusse lisatakse uuringupunktide ja laboriproovide andmete vaatamise, impordi ja ekspordi võimalus. Teiste andmekogudega andmevahetuse arendamiseks täiendatakse maardlate nimistu 6. versiooni X-tee teenuseid.
2016. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud
1. Kaevandamistegevuse aerokontroll summas 203 839,92 eurot
Laserskaneerimise ja aeropildistustööde andmete järgi teostatakse 150 mäeeraldise kaevandamislubade tingimustest kinnipidamise kontroll 2016. aasta andmete alusel. Projekti käigus kontrollitakse kaevandamise lubatud piirides püsimist nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, korduvate ülelendude olemasolu korral kontrollitakse ka kaevandamisloa omaniku poolt esitatud maavara kaevandamise mahu aruande tegelikkusele vastavust. Samuti jälgitakse puistangute püsimist teenindusmaa piires. Rikkumiste süsteemne avastamine toob kaasa kaevandamiskultuuri tõusu koos rikkumisjuhtumite vähenemisega.
2. Metsakorralduslik aeropildistamine ja ortofotode valmistamine summas 91 860,00 eurot
Projekti käigus pildistatakse metsakorraldustöödeks ja metsa seisundi hindamiseks vajalikud aerofotod. Pildistatakse 1 080 000 ha suurune ala Kirde-Eestis (Lääne- ja Ida-Virumaa, Harjumaa idaosa, Järvamaa, Jõgevamaa). Pildistamine toimub ajal, kui lehtpuud on täislehes, et saada parem ülevaade metsade puuliigilisest jagunemisest. Koostatakse "valevärvi" CIR ortofotod, kus erinevad värvid märgivad erinevaid puuliike ja ka tavalised RGB ortofotod. Ortofotode abil on võimalik piiritleda metsaeraldised ja koostada piisava täpsusega metsakaarte.
3. Maavarade kaardistamine summas 324 360,00 eurot
Projekti käigus täiendatakse digitaalse geoloogilise kaardi andmebaasi. Üldgeoloogilise uurimistöö raames kogutakse infot ehitusmaavarade potentsiaalsete levialade kohta. Rapla kaardilehel kogutakse faktilist materjali ja lisatakse see faktika andmebaasi, koostatakse aluspõhja reljeefi ja geoloogia, pinnakatte paksuse ja geoloogia ning maavarade teemakaardid mõõtkavas 1: 50 000. Järvakandi kaardilehel kogutakse faktilist materjali ja lisatakse see faktika andmebaasi, koostatakse aluspõhja geoloogia teemakaart mõõtkavas 1: 50 000.
4. Keskkonnaregistri maardlate nimistu arendamine summas 45 540,00 eurot
Projekti käigus lisatakse Maa-ameti veebilehel geoportaalis asuvasse maardlate kaardirakendusse põlevkivi altkaevandatud alade stabiilsushinnangu tulemused, mille on koostanud Tallinna Tehnikaülikool; avalikustatakse kasutatavate turbaalade, korrastatavate turbaalade ja korrastatud turbaalade kihid; maardlate nimistu programmis luuakse nende kihtide jooksva muutmise võimalus. Veebirakenduses mäeeraldise ruumilise puhvriga otsingu väljundis täiendatakse andmete koosseisu. Nimistu programmis moodustatakse kasutamiseks uusi andmekihte ja täiendatakse olemasolevaid.
5. Vääna geopolügooni baasjoone taastamine summas 100 086,00 eurot
Vääna geopolügooni baasjoone eesmärk on võimaldada Eestis geodeetiliste mõõteseadmete nõuetekohast metroloogilist kalibreerimist ja kontrollimist. Baasjoon koosneb 19-st täppismõõdistatud mõõtesambast. 2014. a rikuti Vääna baasjoon; baasjoone taastamise käigus valmistatakse ja paigaldatakse sundtsentreerimisplaadid, täppismõõdistatakse baasjoone mõõtesambad ja paigaldatakse turvaseadmed. Projekti tulemusena on võimalik Eestis kontrollida elektrontahhümeetrite kaugusmõõtureid erinevatel kaugustel 0,5 mm täpsusega ning määrata neile parandid sõltuvalt kaugusest ja kasutatavast prismast. Tahhümeetrid on vajalikud geodeetilistel töödel, sh maa-alustel mõõdistustel ja metsaga kaetud alade mõõdistustel, nt geodeetiliste võrkude rajamisel, suures mõõtkavas (1:500-1:5000) topomõõdistamisel, markšeidertöödel, maakatastri piiripunktide koordineerimisel ja ehitusgeodeetilistel töödel.
6. Laserskaneerimise süsteemi uuendamine summas 1 446 534,00 eurot
Projekti käigus uuendatakse Maa-ameti poolt 2008. aastal soetatud ja nüüdseks füüsiliselt ja moraalselt vananenud laserskaneerimise süsteem, mis sisaldab nii riistvaralist kui ka tarkvaralist osa. Süsteemi abil saadavaid andmeid kasutatakse riiklikul ruumiandmehõivel, st topograafilisel kaardistamisel, maakatastris, maareformi läbiviimisel, põllumajanduses, kaitseväes, politseis, piirivalves, päästetöödel jm ruumiandmeid kasutavatel aladel. Uus süsteem on vanast oluliselt suurema jõudlusega ning võimaldab kaardistushooaja jooksul ajakohase informatsiooniga katta pool Eesti territooriumist.
Struktuurivahendid 2014-2020
Piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi ärianalüüs 
- Projekti staatus:
Projekti on lõppenud. Teostamisel on paikvaatlus. - Projekti lühikirjeldus:
Maakatastriseaduse kohaselt on katastripidaja ülesanne kitsenduste ja maakasutusõiguste asukoha andmete registreerimine eesmärgiga tagada avalikkusele nende kättesaadavus. Maa-amet teeb seda täna kitsenduste kaardil seadusjärgsete ja haldusakti alusel seatud kitsenduste (sundvaldused) kohta. Andmebaasist puuduvad tehingu ja kohtuotsuse alusel seatavate kitsenduste (piiratud asjaõigused) ruumiandmed masinloetaval kujul, mistõttu neid katastri kitsenduste kaardilt ka ei nähtu. Ärianalüüsi projektiga selgitatakse välja tehnilised võimalused, kuidas Maa-ametil kui maakatastripidajal on võimalik nii kehtivate kui ka tulevikus seatavate piiratud asjaõiguste ruumiandmeid masinloetaval kujul maakatastrisse kanda. - Projekti eesmärk:
Projekti eesmärk on ärianalüüs, mis toob välja sobivaimad lahendused piiratud asjaõiguste masinloetavate ruumikujude loomiseks ning säilitamiseks koos kulu-tulu analüüsiga. - Eraldatud toetuse summa:
41 310 eurot, projekti kogumaksumus 48 600 eurot. - Tulemus:
Projekti tulemusena valmis ärianalüüs koos tulevase süsteemi visuaalidega. Ärianalüüsis on kirjeldatud as-is ja to-be protsessid, välja on toodud seotud infosüsteemid, liidestused, kirjeldatud on kasutuslood ja arendusetapid ning tehtud on kulude ja tulude analüüs. Ärianalüüsiga on võimalik tutvuda geoportaalis.
Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega jätkavad ärianalüüsi järgse arendusprojektiga piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi loomiseks ning andmete täiuslikkuse tagamiseks ka kõigi kehtivate piiratud asjaõiguste ruumikujude katastris registreerimiseks.
Haldusreformiga kaasnevad arendused Maa-ameti infosüsteemides
- Projekti staatus:
Projekt on lõppenud. - Projekti lühikirjeldus:
Tagada haldusreformi käigus liitunud omavalitsuste uute ruumiandmete massmuudatuste sisse viimine e-Katastrisse ja aadresside muutmine mõistliku aja jooksul vastavalt haldusreformi tulemuste väljakuulutamise reaalajas. Tagada optimaalne massmuudatuste levitamine Maa-ameti infosüsteemidega seotud teenustes nii, et kõik teised andmekogud saaksid ajakohastada haldus- ja asustusüksuse ruumiandmed ning aadressiandmed. Haldusreformi käigus liitunud omavalitsuste uute ruumiandmete muudatuste ajakohane sisse viimine Maa-ameti infosüsteemidesse ja teenustesse nii, et kõik teised andmekogud saaksid ajakohastada haldus- ja asustusüksuse ruumiandmed ning aadressiandmed - Projekti eesmärk:
Haldusreformi käigus liitunud omavalitsuste uute ruumiandmete muudatuste ajakohane sisse viimine Maa-ameti infosüsteemidesse ja teenustesse nii, et kõik teised andmekogud saaksid ajakohastada haldus- ja asustusüksuse ruumiandmed ning aadressiandmed - Eraldatud toetuse summa:
299 956,80 EUR - Tulemus:
Haldusreformi käigus tehtud muudatused Eesti haldusjaotuses on sisse viidud Maa-ameti infosüsteemides ja tehtud teenuste kaudu kättesaadavaks teistele infosüsteemidele. Maa-ameti infosüsteemid toimivad vastavalt tarbijate ootustele ja kasutatavad igapäevatöös.
Geoportaalide kaardiliideste konsolideerimine
- Projekti staatus:
Projekti teostamine on lõppenud, paikvaaltus toimunud. Koostamisel on lõpparuanne. - Projekti staatus:
Hankeleping sõlmitud, vastu võetud viie etapi tööd. - Projekti lühikirjeldus:
Maa-ameti kaarditeenuste - ja andmete kättesaadavuse parendamine uute tehnoloogiliste lahenduste ja erinevate portaalide ühendamise näol. Suureneb ruumiandmete kasutusvõimalus ja -mugavus. Kasutajale on oluline lihtsalt hoomatavad ja sarnase loogika alusel toimivad kaarditeenused. See aitab säästa ressurssi. Väga oluline on, et kaarditeenused oleksid kättesaadavad ühest portaalist ja praegu eraldi asuv funktsionaalsus oleks kooskasutatav samas keskkonnas, mis võimaldab rakendada täiesti uusi kasutusstsenaariume. - Projekti eesmärk:
Projekti peamine eesmärk on Maa-ameti geoportaali ja Eesti geoportaali kaardiliideste ühendamine ruumiandmete kasutusvõimaluste ja -mugavuse suurendamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Kasutaja seisukohast on oluline, et kaarditeenused toimiksid sarnase loogika alusel, mis lihtsustab oluliselt kasutust ja aitab aega kokku hoida. Samuti on oluline, et kaarditeenused oleksid kättesaadavad samast kohast ja praegu eraldi kasutatav funktsionaalsus oleks kooskasutatav samas keskkonnas, mis võimaldab rakendada täiesti uusi kasutusstsenaariume. Oluline on ka vabanemine vananenud tehnoloogilisest lahendusest. - Eraldatud toetuse summa:
269 966,40 EUR - Tulemus:
Projekti tulemusena paraneb geoportaali kui Eesti riikliku ruumiandmete infrastruktuuri olulise osa kaardiliidese funktsionaalsus, kvaliteet, tehniline lahendus ja kasutamise turvalisus. Projekti tulemusena on:- vabanetud vananenud tehnoloogilisest lahendusest st „Flash tarkvara“, millel põhineb enamuste X-GIS kaardirakenduste kasutajaliides, on välja vahetatud ajakohase tehnoloogia vastu;
- kaks kaardiliidest on integreeritud üheks ning paranenud on nende funktsionaalsus;
- kaardirakenduse kasutajaliides on loodud vastavalt „responsive design“ põhimõtetele.
Kaugseire teenuste arenduskeskuse ESTHub baastaristu loomine
- Projekti staatus:
Hankeleping sõlmitud. - Projekti staatus:
Projekti teostamine on lõppenud, paikvaaltus toimub 12.12.2018. Koostamisel on lõpparuanne. - Projekti lühikirjeldus:
Baastaristu loomine Copernicus (üle-Euroopaline kosmose-alane koostööprogramm) andmete töötlemiseks, jaotamiseks ja arhiveerimiseks Eesti kasutajatele. See võimaldab riigiasutustel kasutada kaugseire andmeid oma ülesannete ja tööprotsesside paremaks läbiviimiseks ja pakub Eestis kaugseire valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele eeltöödeldud satelliitandmeid, soodustades seeläbi ettevõtlust. Ühtlasi innustab ülikoole ja teadusasutusi kasutama oma õppe- ja teadustöös satelliitandmeid. - Projekti eesmärk:
Projekti peamiseks eesmärgiks on luua Eesti kasutajatele baastaristu Copernicus (üle-Euroopaline kosmose-alane koostööprogramm) andmete töötlemiseks, jaotamiseks ja arhiveerimiseks. - Eraldatud toetuse summa:
430 000,00 EUR - Tulemus:
Projekti tulemusena tekib täiesti uus tehniline lahendus, on loodud baastaristu, et arhiveerida ja pakkuda andmetöötluse tuge Copernicuse satelliitprogrammi ja muude sarnaste satelliitandmete töötlemiseks ja levitamiseks. ESTHubi näol on tegemist uut tüüpi andmekeskus, mida varem pole Eestis olnud ning mis võimaldab nii riigil, teadlastel kui ka erasektoril oma töös enam kasutada kaugseire andmeid.
Maa kasutust kitsendavate objektide teenuste baastaristu loomine
- Projekti staatus:
Projekti teostamine on lõppemas, paikvaaltus toimub 12.12.2018. Koostamisel on lõpparuanne. - Projekti lühikirjeldus:
Projekt tegeleb katastriüksuste kitsenduste baastaristu ülesehitamisega. Loodav süsteem peab olema kaasaegse tehnoloogilale baseeruv autonoomne lahendus, mis suhtleb teiste andmebaasidega teenuste vahendusel. Uus lahendus võimaldab kitsenduste pidamist targalt koos teiste vajalikke ruumiandmeid sisaldavate andmekogudega ja pakub mugavusteenuseid alates veebipõhisest portaalist andmete esitajale kuni personaalsete teenusteni maaomanikule. - Projekti eesmärk:
Projekti eesmärgiks on kasutusele võtta kaasaja vajadustele vastava maakatastri pidamiseks e-Kataster, mis võimaldab katastriüksuste kitsenduste ja halduspiiride ruumiandmete pidamist talitusvõimeliselt koos teiste ruumiandmeid sisaldavate andmekogudega. - Eraldatud toetuse summa:
474 000,00 EUR - Tulemus:
Projekti tulemusena on e-katastri kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemi andmebaasi olemasolevad programmeeritud protseduurid arendatud tootmiskeskkonnaks, mille ülesanne on erinevatest allikatest algandmete vastuvõtmine, kvaliteedi kontrollimine ja tulemuste talletamine. Valminud on teenused, mille kaudu teised andmekogud ja lõppkasutajad saavad kitsenduste andmetele ligi.
REGREL-i läbiviimiseks vajalikud arendused Aadressiandmete süsteemis 2
Projekti staatus: Hange on välja kuulutatud ja pakkumuse ootel.
Projekti lühikirjeldus: Projektiga luuakse tehnilised eeldused registripõhisele rahvaloendusele üleminekuks aastal 2020. ADS-i lisatakse posti sihtnumbrid. Täiendatakse integreeritavat aadressiotsingut (In-ADS), mida saab iga soovija oma veebilehele lisada. Täiendatakse geokodeerijat, mille abil saab tabelkujul aadresse kaardile kuvada.
Projekti eesmärk:
- Projekti peamine eesmärk on aadressiandmete süsteemi poolt pakutavate teenuste täiendamine vastavalt klientide vajadustele ning aadressiandmete kvaliteedi ja tehnilise võimekuse tõusu tagamine REGREL-i läbi viimiseks ja erinevates registrites kasutamiseks.
- Käesoleva, RAAS-2 projekti käigus on kavas täiendada ADS-i funktsionaalsust nii, et see vastaks elanike ja ettevõtjate, ADS-i infosüsteemiga liidestujate ja registripõhise rahva- ja eluruumide loenduse (REGREL) läbi viimise täiendavatele vajadustele.
- REGREL-ile üleminekuga tehakse suur arenguhüpe nii tehnoloogiliselt kui ka sisuliselt. Varasema ukselt-uksele meetodi asemel tehakse loendus registrite põhiselt. RAAS-2 projekt on REGREL-i toimumise eeldus.
Projekti käigus analüüsitakse vajadusi ning arendatakse järgmisi komponente:
- ADS-i infosüsteemi: ADS-i andmebaasi lisatakse andmegruppe (posti sihtnumbrid, hoonete nimed ja asumite info), täiendatakse ärireegleid, menetlusrakenduse tarkvara ja ekraanivorme.
- In-ADS-i teenus - Lisatakse posti sihtnumbrid, hoonete nimed ja asumite info.
- Geokodeerimise teenus - täiendatakse funktsionaalsust ning lisatakse andmegruppe (vt eelmine punkt). Üks suuremaid tarbijaid on statistikaamet. REGREL-i seisukohast tagab geokodeerija funktsionaalsus andmete seostamise võimaluse. Mida rohkem on erinevaid tarbijaid ja nende tagasisidet, seda kvaliteetsemaid andmeid saame tagada.
- X-tee teenustesse lisatakse uued andmegrupid, valmivad uued teenuste versioonid. kasutajateks on eelkõige teised infosüsteemid, kes omakorda pakuvad oma teenuseid ja andmeid (mh ADS-i aadressiandmeid) kodanikele ja ettevõtetele.
- Aadress on väga tihti ühendavaks lüliks erinevate registrite andmete vahel. Seega riiklike ülesannete täitmisel, mis eeldavad erinevate registrite andmete kasutamist ja seostamist (nt REGREL või kodualuse maa maamaksuvabastus), on eelduseks erinevate registrite korrektne liidestumine ADS-ga. Enamus erasektori tarbijaid vajavad posti sihtnumbreid oma tööprotsessides.
Eraldatud toetuse summa: 250 000,00 EUR
Projekti tulemusel:
- tõstetakse ADS- i teenuste töökindlust, sest neid kasutatakse üha vastutusrikkamates valdkondades (nt ID-kaardi väljastamine, juhilubade väljastamine jt). Tehakse uus ADS-i avalik rakendus ja võetakse ADS-i avaliku kaardirakendusena kasutusele X-Gis2. In-ADS peab töötama 24/7.
- ADS-i lisatakse andmevälju (posti sihtnumbrid, asumite piirid ja tärkandmed, hoonete nimed).
- pakutakse Eesti aadressiandmete teenuseid kolmes keeles (vajalik e-residentidele). Eelmise RAAS projekti käigus loodi In-ADS-ile inglisekeelne liides, RAAS-2-ga lisame venekeelse. Tõlgime ka avaliku rakenduse nii tärk- kui kaardirakenduse vene keelde.
- Kokkuvõtteks aitab kõik eeltoodu tagada REGREL-ile vajalikku andmekvaliteeti ja registrite koostoimeks vajalikku andmete komplektsust ning andmetöötluse funktsionaalust.
Ühiste jõupingutuste võimestamine süsteemse muutuse toetamiseks veemajanduskavade elluviimisel Lääne-Eesti vesikonnas
- Projekti staatus:
Partnerlusleping ja rahastusleping on sõlmitud - Projekti partnerid:
Kliimaministeerium, Keskonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maa- ja Ruumiamet, Maaelu Teadmuskeskus, TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, ERR, Riigimetsa Majandamise Keskus - Projekti lühikirjeldus:
LIFE SIP WetEst on Euroopa Komisjoni LIFE programmi projekt. Läbiviimise aeg 2025-2033. Projektiga soovitakse ümber kujundada Lääne-Eesti vesikonna juhtimissüsteem ning võtta kasutusele uudseid meetodeid ja lahendusi veemajanduskava elluviimisel. Täpsemalt saab tegevustega tutvuda projekti kodulehel. - Projekti eesmärk ja tegevused:
Projekti eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine, et kaitsta ja parandada pinnavee ja põhjavee ökoloogilist seisundit, parandada säästvat veekasutust ning toetada põua ja üleujutuste ohtude leevendamist. Maa- ja Ruumiameti põhitegevus projektis hõlmab maaparanduspraktikate edendamist. Eesmärk on parandada Lääne-Eesti vooluveekogude seisundeid, mis paiknevad põllu- ja metsamajandusmaa maaparandussüsteemide läheduses või on osa sellest. Tarvis on leida uusi toimivaid praktikaid, et maaparandushoiutööde tegemine oleks väiksema mõjuga veekogude seisundile sh elustikule. - Mida me selleks teeme?
Katsetame neljal vooluveekogul (Võnnu oja koos Arumetsa peakraaviga, Rannamõisa jõgi, Rägina jõgi, Vihterpalu jõgi Piirsalu jõest suudmeni) ja nende valgalal veekeskkonda säästvaid maaparandushoiutööde tehnilisi lahendusi ja uurime nende efektiivsust.
- Esmalt kaardistame lähteolukorra (vee- ja elustikuseire, ökosüsteemiteenuste hindamine, maakasutus).
- Kavandame sobilikud meetmed, kaasates elustikueksperte.
- Viime uutmoodi hoiutööde lahendused ja keskkonnakaitserajatised ellu.
- Peale ehitustegevusi seirame taas, et hinnata meetmete tõhusust veeseisundile ja elustikule.
Teeme seda koostöös. Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa- ja Ruumiamet, kes maaharijate kõrval teevad suuremas mahus maaparandushoiutöid Eestis ja teiselt poolt seire, uurimise ja kaitsmisega seotud organisatsioonid. Kaasame ka seotud maaomanikke sh põllumajandustootjaid, maaparandussüsteemide projekteerijaid ja ehitajaid.
- Eraldatud toetuse summa:
Maa- ja Ruumiameti eelarve projektis kokku 2 233 451 eurot. LIFE SIP WetEST projekti kogueelarve on 29 817 937 eurot, sh toetus 17 923162 eurot, ülejäänud katab Eesti kaasfinantseering - Projekti tulemus:
Veekogumite seisundi muutumine kesisest heaks. Maaparanduspraktikate edendamise vaates tulemused: Parem arusaamine veekeskkonda toetavate maaparandushoiu tehniliste lahenduste toimimisest ja tõhususest. Uued andmed ja tugevam võrgustumine aitab teha paremaid ja teadlikumaid otsuseid, see hõlmab nii maaparandushoiuga seotud osapoolte koolitamist, juhendmaterjale kui ka õigusraamistiku parendamist.
Number: 4-1.1/13/169
Partner: Statens Kartverk/Norvegian Mapping Agency
Maksumus: 1 472 500 eurot
Programm: Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine
Rahastamine: Euroopa Majanduspiirkonna Norra, Islandi ja Liechtenstein toetus 2009-2014.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste veebileht
Riikliku kontaktasutuse veebileht
Programmi operaatori veebileht
Projekti inglisekeelne veebileht
Projekti kontaktinfo: Maa-amet, Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn
Ene Jüriska, 675 0838, [email protected]
Maili Hirlak, 665 0610, [email protected]
Lühitutvustus
Eesti riigil on kohustus viia ellu Euroopa Liidu (EL) INSPIRE direktiiv. Direktiivi eesmärk on luua EL ruumiandmete infrastruktuur. Selle abil muutuvad keskkonnaalased ruumiandmed lihtsamini kättesaadavaks avalikule sektorile ja tagatakse Euroopa avalikkuse juurdepääs ruumiinfole. Projektiga saame luua direktiivi nõuetele vastavad teenused ja teha teatud hulga nõutavatest andmetest teenuste kaudu kättesaadavaks. INSPIRE direktiiv sätestab, millised teenused peavad olemas olema ja seab nõuded nende kättesaadavusele. Andmed, mis teenuste kaudu avaldatakse peavad samuti vastama direktiivi nõuetele. Praeguseks on direktiivi I lisa andmevaldkondade vaatamise ja otsimise teenused valmis ja kättesaadavad. Luua on vaja need II ja III lisa andmevaldkondadele. Neile lisaks on vaja välja arendada transformeerimise ja allalaadimise teenused kõikide direktiivi lisade teemavaldkondadele.
Kasusaajad
Eesti avalik sektor saab parema ligipääsu ruumiandmetele, ettevõtlussektor saab ligipääsu riigiandmetele arenduste loomiseks. Kogu Euroopa avalikkus saab ligi ruumiandmetele, need on ühtemoodi kasutatavad ja võrreldavad. Näiteks saavad kasu sihtrühmad, kes tegelevad järgmiste valdkondadega: keskkonna monitooringu ja mõju hindamise tõhustamine (nt Keskkonnaamet); keskkonnakaitsealaste ja keskkonnaõiguse rakendamise kulutuste tõhustamine (nt Keskkonnainspektsioon); riski ennetuse, tervise ja keskkonna poliitika rakendamine (nt Keskkonnaministeerium); EL projektide elluviimine; üleeuroopalistesse võrgustikesse andmete kogumine (nt EuroStat, EuroGeographics).
Programmi tutvustus
Aastail 2009-2014 rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 86 programmi 15 Euroopa riigis. Euroopa Majanduspiirkonna toetusi annavad Norra, Island ja Liechtenstein vastavalt riigi suurusele ja jõukusele. 988,5 miljonist eurost moodustab Norra toetus 94%, Islandi 5% ja Liechtensteini 1%.
Rahastamisperioodil 2009-2014 on Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini netotoetus Eestile 21,275 miljonit eurot, millest 6,9 miljonit eurot suunatakse otseselt keskkonnaprojektide elluviimiseks. Keskkonnaprogramm "Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine":
Programmi "Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine" rakendatakse koostöös doonori programmipartneriga Norra Keskkonnaagentuur, mis tegeleb looduskaitse ning saaste kontrollimisega. Täpsemalt on agentuuri ülesandeks jälgida keskkonna olukorda Norras, edastada keskkonnainformatsiooni, juhendada ning teha koostööd kohaliku taseme ametiasutustega keskkonnaküsimustes, anda eksperthinnanguid ja aidata kaasa rahvusvahelisele keskkonnaalasele koostööle.
Programmi eesmärk on aidata kaasa Eesti mere- ja siseveekogude hea keskkonnaseisundi saavutamisele. Programmi eelmääratletud projektide (joonisel märgitud lillaga) tulemusel valmivad Eesti merestrateegia seireprogramm ja meetmekava, riiklik kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ettepanek, vee andmestiku töötlemise mudel ning paraneb ruumiandmete kvaliteet ja kättesaadavus.
Maa-amet vastutab projekti "INSPIRE direktiivi elluviimine" teostamise eest. Projektitaotlus kiideti heaks ja projekt abikõlbulikuks 8. augustil 2013. a ning 2. septembril 2013. a allkirjastasid Keskkonnaministeerium ja Maa-amet projektilepingu.
Projekti sisu
Eesti riigil on kohustus viia ellu Euroopa Liidu (EL) INSPIRE direktiiv. Projektiga saame luua direktiivi nõuetele vastavad teenused ja teha teatud hulga nõutavatest andmetest teenuste kaudu kättesaadavaks. Direktiivi eesmärk on luua EL ruumiandmete infrastruktuur. Selle abil muutuvad keskkonnaalased ruumiandmed lihtsamini kättesaadavaks avalikule sektorile ja tagatakse Euroopa avalikkuse juurdepääs ruumiinfole.
INSPIRE direktiiv sätestab, millised teenused peavad olemas olema ja seab nõuded nende kättesaadavusele. Andmed, mis teenuste kaudu avaldatakse peavad samuti vastama direktiivi nõuetele. Praeguseks on direktiivi I lisa andmevaldkondade vaatamise ja otsimise teenused valmis ja kättesaadavad. Luua on vaja need II ja III lisa andmevaldkondadele. Neile lisaks on vaja välja arendada transformeerimise ja allalaadimise teenused kõikide direktiivi lisade teemavaldkondadele.
Mere ja siseveekogude majandamise ja kaitse tõhusus sõltub piisava ning täpse keskkonnaalase teabe olemasolust. Praegu on ruumiandmete kättesaadavust puudutav info lünklik ja mittestandardsed rakendused teevad andmevahetuse keeruliseks. Projekti eesmärk on viia ruumiandmete infrastruktuur vastavusse INSPIRE direktiivi nõuetega, mis omakorda võimaldaks jagada ruumiandmeid erinevate kasutajate ja rakenduste vahel ning täita rahvusvahelisi kohustusi.
Projekti otsesed eesmärgid on
- INSPIRE direktiivi nõuetele vastavate teenuste olemasolu I, II ja III lisa kõikide andmevaldkondade jaoks. Maa-ameti vastutusalas olevate andmevaldkondade andmete kättesaadavus loodavate teenuste kaudu.
- Maakatte topograafiliste ruumiandmete uuendamine nii, et need vastaks INSPIRE direktiivi nõuetele. Projekti eesmärgiks on uuendada maakatte ruumiandmed 17% ulatuses Eesti territooriumist.
Projekti edenemine
- 8.-9. märts 2016 visiit Norrasse, projekti tulemuste tutvustamine ja edasise koostöö võimaluste arutelu projektipartneriga.
- 1. märts 2016 projekti lõpuseminar
- 29. jaanuar 2016 INSPIRE teenuste arendaja andis Maa-ametile üle Lepingus III ehk lõpptarnega ette nähtud andmete, teenuste, tehnilise infrastruktuuri tööd, dokumentatsiooni ning arendamise käigus selgunud erakorralised tööd.
- 18. jaanuar 2016 Maakatte kaardistamise IV ja viimase etapi, Viru objekti, töö anti üle Maa-ametile.
- 30. september 2015 Maakatte kaardistamise III etappi, Viljandi objekti, töö anti üle Maa-ametile.
- 18. mai 2015 INSPIRE teenuste arendaja andis Maa-ametile üle Lepingus II tarnega ette nähtud riistvara ja testkeskkonna koos INSPIRE I lisa teenuste konverteritega.
- 15. mai 2015 Maakatte kaardistamise II etapi, Saare objekti, töö anti üle Maa-ametile.
- 15. jaanuar 2015 INSPIRE teenuste arendaja andis Maa-ametile üle esmase analüüsidokumendi.
- 9. jaanuar 2015 Maakatte kaardistamise I etapi, Hiiu objekti, töö anti üle Maa-ametile.
- 12. detsember 2014 ESRI tarkvara anti Maa-ametile üle.
- 11. detsember 2014 sõlmiti müügileping ESRI tarkvara ostmise hanke võitjaga Alphagis OÜ-ga.
- 10. november 2014 sõlmiti leping INSPIRE teenuste arendamise hanke võitjaga Alphagis OÜ-ga. Tööde teostamise aeg 12 kuud.
- 4. augustil 2014 sõlmiti leping maakatte kaardistamise parima pakkuja, AS Kaardikeskusega. Tööde teostamise aeg 18 kuud.
- 20. juuni 2014 esitasid maakatte kaardistamise hanke pakkujad oma pakkumused.
- 8. mail 2014 kuulutati välja Hange „Stereofotogramm-meetrilise kaardistuse teostamine Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmete uuendamiseks (viitenumber 152179).
- 12. veebruar 2014 Kuulutati välja hange "Riikliku ruumiandmete infrastruktuuri täiendamine INSPIRE direktiivi Lisa 2 ja 3 ruumiandmevaldkondade ning teenuste osas" Pakkumuse või taotluse esitamise aeg 17.03.2014 12:00.
- 14. november 2013 Maakatte seminar
- 26. september 2013 anti välja Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti pressiteade "Eesti kaardiandmete kättesaadavus paraneb"
- 2. september 2013 sõlmiti projektileping programmi operaatori Keskkonnaministeeriumiga.
- 8. august 2013 kiideti heaks projekti taotlus, millega sai projekt abikõlbulikuks.
Koostöö Norra partneriga
Projekti partneriks on Norra kaardistusorganisatsioon Statens Kartverket. Partnerlusleping on allkirjastatud 29.05.2013.
Maa-ameti spetsialistid Sulev Õitspuu, Hanno Kuus, Lea Pauts ja Maili Hirlak käisid Norras visiidil 3.-4. juuni 2013, mille käigus Norra kaardistusorganisatsiooni (Kartverket) esindajad andsid ülevaate nende tegevustest ruumiandmete valdkonnas ning väga põhjalikult tutvustati INSPIRE’ga seotud valdkondi, pearõhuga INSPIRE teenustel. Teise osana tutvusime lähemalt kahe ettevõttega. Esmalt ortofotode vaatamis-, otsingu, transformeerimise ning allalaadimisteenuse pakkuja Norconsult tehnilise lahendusega ning töökorraldusega Kartverketi ning Norconsulti vahel. Teine külastatud ettevõte Blom on laia haardega börsiettevõte, mis peamiselt tegeleb andmete tootmisega. Visiit Blomi võimaldas tutvuda andmete tootmisega hanke teostaja/hankepakkumuse tegija seisukohalt. Visiit sai teoks programmi bilateraalsete suhete arendamise eelarve vahenditest.
Norra kaardistusorganisatsiooni projektiüksuse spetsialistid Elena Busch ja Ewa Schage käisid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi "Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine" avakonverentsil 20. juunil 2013 Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses.
Visiit sai teoks programmi bilateraalsete suhete arendamise eelarve vahenditest.
Norra konsultandid Arvid Lillethun ja Lars Inge Arnevik käisid esimesel konsultatsioonivisiidil Maa-ametis 03.-06. september 2013, mille käigus jagati kogemusi ruumiandmete avalikustamise teemal.
Programmi rakendamist reguleerivad dokumendid
- Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009-2014 eesti keeles ja inglise keeles
- Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vaheline Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009-2014 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum ja inglise keeles
- Finantsmehhanismi komitee poolt vastu võetud EMP finantsmehhanismi rakendusmäärus ja selle lisad inglise keeles
- Eesti Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013 määrus nr 78 "Aastatel 2009-2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord", jõustunud 1. juunil 2013
- Riikliku kontaktasutuse ja Finantsmehhanismide Komitee vahel sõlmitud programmileping, allkirjastatud 28.03.2013
- Kommunikatsiooni- ja kujunduskäsiraamat eesti keeles (mitteametlik tõlge)
- Lisaks on doonorid koostanud järgimiseks juhendid, mis on ingliskeelsetena kättesaadavad Finantsmehhanismide Kantselei kodulehelt
- Projektitaotluse vorm ja eelarvetabel
- Projektileping
- Projekti aruanne
Projekti lõpuseminar
Maa-amet korraldab teisipäeval, 1. märtsil 2016 kell 10.00-14.00 Tallinnas (Mustamäe tee 51) ameti suures saalis seminari, mis tutvustab Euroopa Liidu INSPIRE direktiivi ruumiandmete uuendamise projekti "INSPIRE direktiivi elluviimine" tulemusi.
Projekt hõlmas
- INSPIRE direktiivi nõuetele vastavate teenuste loomist I, II ja III lisa andmevaldkondade jaoks. Maa-ameti vastutusalas olevate andmevaldkondade andmete kättesaadavaks tegemist teenuste kaudu;
- Eesti maakatte ruumiandmete uuendamist.
Projekt sai teoks tänu Euroopa Majanduspiirkonna toetustele. Projekti viis ellu Maa-amet, programmi operaator oli Keskkonnaministeerium. Oskusteabega toetas Norra Kaardistusorganisatsioon Statens Kartverk.
Seminari avasõnad Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti juhtkonna esindajatelt.
Seminaril tutvustavad projekti käigus tehtud töid teostajad OÜ ALPHAGIS ja AS Kaardikeskus ning tööde tellija Maa-amet. Sõna saavad INSPIRE ruumiandmeteenuste ja maakatte andmete kasutajad. Seminar annab andmehaldajatele põgusa ülevaate 2016. aasta INSPIRE aruandluse muudatustest.
Viimati uuendatud 12.08.2026