Rail Baltic

Kavandatav raudteetrass kulgeb Eestis Tallinnast Iklani läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna. Raudtee taristu ja selle teenindusobjektide alla jääb kehtestatud maakonnaplaneeringute järgi üle 1264 kinnisasja, millest 234 kuulub riigile, 88 munitsipaalomandisse ja 942 eraomandisse.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 06.09.2016 sõlmitud koostöökokkuleppele tegeleb maade omandamisega MaRu. Alates 01.07.2023 koordineerib raudteetaristu arendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. Peamise struktuuriüksusena osaleb projektis MaRu maakorralduse osakond.

Rail Balticu projekti kohta saab täpsemat infot Rail Balticu veebilehelt.

MaRu viib maade omandamist läbi kehtestatud maakonnaplaneeringute, raudtee eel- ja põhiprojekti ning kohtobjektide detailplaneeringute alusel.

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramiseks kehtestas riigihalduse minister 2018. aastal. Pärnu lõunaosa maakonnaplaneering on veel koostamisel.

Maakonnaplaneeringute info

Kehtestatud maakonnaplaneeringute raudteetrassi koridori asukoht (lülita teemakihtide paneelis sisse „Rail Balticu trass” kaardikiht)

Maade omandamine 07.04.2026 seisuga

Maade omandamist viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel.

• Maade omandamine algab maaomanikule omandamise teate saatmisega.
• Korraldatakse maaomanike ja projektimeeskonna kohtumine, kus selgitatakse projektlahendust, selgitatakse välja maaomaniku soovid ja riigi võimalus pakkuda alternatiive.
• Tellitakse kasvava metsa inventeerimine ja hindamine ning tehakse riigipoolne pakkumus.
• Samaaegselt hindamisega tellitakse maakorraldustööd omandatava kinnisasja osa väljajagamiseks.
• Läbirääkimiste käigus kuulatakse ära maaomanike vastuväited ja antakse selgitusi, vajadusel kohtutakse maaomaniku ja maa hindajaga ning arutatakse eksperthinnangus tehtud järeldusi.
• Kui maaomanik ei nõustu riigi pakkumisega, siis on tal võimalik tellida võrdlev eksperthinnang.

Maa väljaostmine

Riik ostab eraomaniku maatükist üldjuhul üksnes avalikes huvides vajaliku osa. Kui omandatava osa väljajagamisel tekivad väikese pindala ja ebakorrapärase kujuga lahustükid, mida maaomanik ei saa edaspidi otstarbekalt kasutada, siis ostab riik ka need osad välja.

Rahas omandamisel kokkuleppele jõudmise korral makstakse maaomanikule lisaks turuväärtusele põhjendatud juhtudel ka kaasneva varalise kahju hüvitist ja seadusest tulenevaid täiendavaid hüvitisi ehk motivatsioonitasu, mis on 20% avalikes huvides vajaliku maatüki tasust, ja asjaajamise hüvitist 16 tunni brutopalga ulatuses.

Lihtne maakorraldus

Kui omandatav eraomaniku maatükk piirneb riigile kuuluva maaga, siis maaomaniku huvi korral saab talle pakkuda riigimaaga maakorralduslikku osade vahetamist. Maakorralduse käigus asendatakse eraomaniku maatükist riigile omandatav äralõige riigimaast tehtava juurdelõikega.

Selliselt muutuvad maatüki piirid, aga säilib maatüki terviklikkus. Mitme maaomaniku maatükkide osad saab ümber vahetada selliselt, et ühe omaniku maa jääb ühele poole ja teise omaniku maa teisele poole uut taristut.

Maakorraldusel lähtutakse vahetatavate maatükkide osade harilikust väärtusest ning lisahüvitisi maaomanikule ei maksta.

Maatükkide vahetamine

Kui omandatavast maatükist tehakse arvestatava suurusega äralõige, mis vastab iseseisva kinnisasja tunnustele, siis maaomaniku huvi ja riigi võimaluste korral võib riik pakkuda omandatava maatüki vastu vahetusmaad ehk riigile kuuluvat teist maatükki. Vahetada saab ühesuguse sihtotstarbega ja sarnases turupiirkonnas asuvaid maatükke. Vahetamise eesmärk on asendada omandatav maatüki osa võimalikult sarnase teise maatükiga.

Vahetusmaa moodustatakse omandatava maatüki turuväärtuse alusel. Kui vahetusmaaks pakutav maatükk ei ole maakorralduslikult jagatav, siis võib selle anda vahetusmaaks juhul, kui maatükkide väärtuste erinevus jääb alla 30%. Vahetamisel motivatsioonitasu ei maksta, aga lisandub asjaajamise hüvitis 16 tunni brutopalga ulatuses.

Kinnisasja jagamine osalise omandamise korral

• Kinnisasja osalise omandamise korral on MaRul õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamise ja piiri muutmisega seotud toiminguid, millega ei kaasne osade vahetamist ja esitada avaldusi.
• Maaomanikku teavitatakse maakorraldustoimingu läbiviimisest, kuid maaomaniku nõusolek jagamiseks ei ole nõutud.
• Ka juhul, kui maaomanik ei nõustu kinnisasja riigile võõrandama, on menetluse läbiviijal ehk MaRul õigus teha kõiki kinnisasja jagamise ja piiri muutmisega seotud toiminguid ning esitada maaomaniku eest avaldusi.