Maa- ja Ruumiameti ülesanded aadressiandmete valdkonnas
Aadressiandmete süsteem
Aadressiandmete infosüsteemis (ADS) on 2,4 miljonit objekti, sealhulgas ligi 990 000 hoonet, 550 000 korterit ja 770 000 katastriüksust. Lisaks ametlikele aadressiandmetele on ADSis ka posti sihtnumbrid (määrab Omniva) ja mitteametlikud aadresside ning aadressiobjektidega seotud andmed, sealhulgas mitteametlikud asumid, linnaosad ja kvartalid ning üldkasutatavad hoonete nimetused (näiteks Ülemiste keskus, Linnahall jne).
- Kõiki aadressiandmeid hallatakse aadressiandmete infosüsteemis (ADS).
- ADSi ülesanne on tagada aadresside ühetaoline määramine ja kasutamine.
- Oluline on aadresside kvaliteet - aadressid peavad vastama ühtsetele reeglitele.
- Tugisüsteemina tagab ADS, et kõik aadressiandmed koos muudatustega on kõigile ühest kohast kättesaadavad.
Süsteemi ühilduvuse tagamine
Igapäevases suhtlemises tundub aadress olevat lihtne atribuut, mida võib väljendada ühe sõnaga nagu „aadress“, „elukoht“, „asukoht“, „postiaadress“ jt. Tegelikult on aadress infosüsteemides üks keerukamaid objekte, sest sellel on keeruline sisestruktuur ja muutumise dünaamika. Ruumiandmete seaduse alusel tuleb samadele standarditele vastavaid aadressiandmeid kasutada kõigis riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes.
ADSiga liidestumine võimaldab nii era- kui avaliku sektori andmekogudel ühtsetel alustel infot vahetada, andmeid töödelda ja teenuseid pakkuda. ADSiga on ühinenud näiteks maakataster, rahvastikuregister, ehitisregister, kinnistusraamat, häirekeskus, kohanimeregister, mitmed pangad, taristuettevõtted jpt.
Viimati uuendatud 07.11.2025
