Satelliidiandmed

Copernicus on Euroopa Maa seire programm, mida koordineerib ja haldab Euroopa Komisjon. Programm koosneb:

• kaugseire satelliitidest (Sentinel missioonid),
• kohtvaatluste sensoritest (maajaamad, õhus ja veepeal asuvad mõõtejaamad) ning
• teenustest (tuumikteenused), mis keskenduvad keskkonna ja turvalisuse teemadele.

Copernicus programmi kosmosekomponendi eest vastutavad Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja EUMETSAT, kelle vahel on ära jagatud Sentinel missioonid ja nendega seotud tegevused.

Copernicus programmi raames kogutud Sentinel, aga ka tuumikteenuste andmed, on tasuta kättesaadavad (osadel tuumikteenustel on küll piirangud) ning eesmärgiks on seeläbi soodustada kaugseire andmete kasutust väga erinevates sektorites. Küll aga on iga riik ise vastutav selle eest, kuidas tema riigi asutused ja ettevõtted neid andmeid mugavamalt ja paremini kasutada saaksid.

ESTHubist lähemalt

Andmete paremaks kasutamiseks on loodud riiklik satelliidiandmete keskus, mida nimetatakse ESTHubiks. ESTHubis hoitakse Sentineli missioonide andmeid Eesti territooriumi ja muude huvipakkuvate piirkondade kohta. Seeläbi pakutakse tuge asutustele ja ettevõtetele, kes oma töös soovivad Sentineli andmeid kasutada.

Andmete kasutamisel tuleb silmas pidada viitamise reegleid. Lisaks andmete kättesaadavaks tegemisele on ESTHubi juures ka andmete töötlusvõimekus. See tähendab seda, et kasutaja saab teha temale sobiva andmetöötluse ESTHubi serveris, kus asuvad ka Sentineli andmed. Nii ei pea ise investeerima andmete ladustamiseks ja töötlemiseks vajaminevasse riistvarasse. Selline lähenemine võimaldab kaugseire andmetel põhinevaid teenuseid arendada ka siis, kui endal vajalik riistvara puudub.

ESTHubi kaudu jagatavad Sentineli missioonide andmed on kõigile kasutajatel tasuta kättesaadavad, küll aga on andmetöötluskeskkond hetkel mõeldud kasutamiseks ainult riigiasutustele ja riigiasutustele teenuseid arendavatele ettevõtetele. ESTHubi välja arendamiseks on saadud vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondist 430 000 euro ulatuses.

Sentinel-1

Sentinel-1 on C-laineala radaseire missioon, mille täiskonstellatsioon koosneb kahest satelliidist. Radarseire abil on võimalik mõõta nii päeval kui öösel ja olenemata ilmast. 

Vaata lähemalt

Sentinel-2

Sentinel-2 on multispektraalne optiline seiremissioon. Täiskonstellatsioon koosneb kahest satelliidist. Sentinel-2 satelliitidel on 13 spektraalset kanalit: 4 kanalit 10-meetrise, 6 kanalit 20-meetrise ja 3 kanalit 60-meetrise ruumilise lahutusvõimega.

Vaata lähemalt

Sentinel-3

Sentinel-3 on multiinstrumentaalne missioon, mille eesmärgiks on mõõta merepinna topograafiat, mere- ja maapinna temperatuuri, ookeanite ja maismaa värvust. Sentinel-3A saadeti orbiidile 2016. ja Sentinel-3B 2018. aastal.

Vaata lähemalt

Sentinel-5P

Sentinel-5P on missioon, mis peaks täitma tühimiku Sentinel-5 ja Envisati missioonide vahel. Satelliit saadeti orbiidile 2017. aastal.

Vaata lähemalt

Sentinel-4 ja Sentinel-5

Sentinel-4 ja Sentinel-5 on atmosfääri monitooringu missioonid.

Sentinel-4 I Sentinel-5

Sentinel-6

Sentinel-6 on kõrgtäpne altimeetria missioon, mis on mõeldud kõrguste mõõtmiseks, et toetada okeanograafia ja kliimauuringuid. Sentinel-6 saadeti orbiidile 2020. aastal.

Vaata lähemalt