Hea planeering sünnib koostöös, mitte kooskõlastusringil

Planeerimine ei ole kunagi ühe asutuse või ühe spetsialisti töö. Kohalik omavalitsus teeb ruumiotsuseid, aga nende ümber kohtuvad riigi huvid, keskkonnaküsimused, maa kasutamise võimalused, taristu, kohalikud vajadused ja inimeste väga konkreetsed ootused oma elukeskkonnale. Kvaliteetne ruum ei sünni üksnes õigesti läbi viidud planeerimismenetlusest. Vähemalt sama oluline on, kas osapooled saavad ühtemoodi aru oma rollidest ja suudavad keerulised küsimused piisavalt vara ühe laua taha tuua.

 

Just see mõte jäi kõlama ka oktoobris Raplas, Viljandis ja Tallinnas toimunud piirkondlikel KOV planeerijate seminaridel. Kolmel seminaril osales kokku üle 200 inimese ja esindatud oli ligi 70 protsenti kõigist KOVidest. Oluline oli seegi, et seminaridel kohtusid omavalitsustega lisaks Maa- ja Ruumiameti inimestele ka mitmete teiste riigiasutuste spetsialistid.

 

Seminaride päevakavas olid kõrvuti planeeringute heakskiitmiselt kooskõlastamisele üleminek, MaRu riigimaa, geodeesia ja maaparanduse valdkondade teemad, riigiarhitekti büroo tegevus, omavalitsuste enda kogemused ning Keskkonnaameti ootused planeeringutele. Kõik seminari esitlused on kättesaadavad planeerimine.ee lehel.

 

Üks suuremaid muudatusi, milleks MaRu planeeringute valdkond praegu valmistub, on üleminek planeeringute heakskiitmiselt kooskõlastamisele. Koos sellega muutub ameti roll planeerimismenetluses. Senise heakskiitmise asemel kujuneb MaRu ülesandeks planeeringute kooskõlastamine oma pädevuse piires. See eeldab selgeid hindamispõhimõtteid, ühtset praktikat ja arusaadavat rollijaotust.

 

See pole pelgalt ühe menetlusetapi ümbernimetamine. Küsimus on selles, millist väärtust saab riik planeeringu koostamisele anda ja millal sellest väärtusest kõige rohkem kasu on.

MaRu on muudatuseks valmistunud kogu 2026. aasta vältel. Kevadel alustati kooskõlastamise teenuse ettevalmistamist, loodi disainitöörühm ning kaasati aruteludesse kohalikke omavalitsusi ja teisi osapooli. Suvel alustasid tööd kolm töörühma, mis keskendusid asustuse suunamisele, rohevõrgustikule ja väärtuslikele maastikele. Septembris analüüsiti valmisolekut, võimalikke kitsaskohti ja uue teenuse käivitamiseks vajalikke tegevusi. Praegu jätkub hindamisloogika, protsesside, juhendite ja õiguslike aluste täpsustamine. Mitmed küsimused, sealhulgas MaRu kooskõlastamise pädevuse ulatus ja osa asutustevahelisest rollijaotusest, on veel töös.

 

Ettevalmistuste eesmärk ei ole üksnes uue menetluskorra rakendamine. Sama oluline on, et omavalitsused teaksid, mida MaRu kooskõlastamisel hindab ja milliste põhimõtete alusel seisukohad kujunevad.

 

Seminaridel oli seetõttu oluline mitte üksnes muudatust tutvustada, vaid küsida omavalitsustelt, millal nad MaRu sisendit tegelikult vajavad. Vastus oli üsna selge: võimalikult vara. Kõigi kolme piirkonna aruteludes sooviti MaRu sisendit juba enne planeeringu algatamist, lähteseisukohtade juures või hiljemalt eelnõu etapis. 

 

See on oluline tähelepanek. Kui sisuline probleem ilmneb alles kooskõlastusringil, võib selle lahendamine olla tülikas kõigile. Varajane nõustamine ei asenda kooskõlastamist, kuid aitab probleemi ära lahendada planeeringu koostamise algetapis.

 

Planeeringute koostamisel tuleb arvestada paljude valdkondadega, mille seosed ei pruugi esmapilgul olla ilmsed. Riigimaa, geodeesia ja maaparandus ei ole planeeringu kõrvalteemad, vaid võivad mõjutada väga otseselt seda, kas kavandatud lahendus on elluviidav.

 

Raplas küsiti näiteks geodeetiliste märkide ja kohalike võrkude säilitamise kohustuse, riigimaa kaudu kavandatud juurdepääsude ning väärtusliku põllumajandusmaa ja maaparandussüsteemide omavahelise seose kohta. Tallinnas tõstatusid küsimused sellest, kuidas riigimaa võõrandamisel arvestatakse üldplaneeringu ja maa arenduspotentsiaaliga.

 

Need arutelud näitasid, kui oluline on, et MaRu erinevate valdkondade teadmised jõuaksid KOVini ühe arusaadava tervikuna. See eeldab ka ametisisest koostööd ja läbimõeldud töökorraldust olukordades, kus planeering puudutab korraga mitme osakonna pädevust. Üheks edasiseks ülesandeks ongi seatud osakondadevahelise kooskõlastusprotsessi kirjeldamine ja selle selgitamine omavalitsustele.

 

Sama oluline on koostöö teiste riigiasutustega. Keskkonnaamet käsitles seminaridel keskkonnakaalutluste arvestamist eri planeeringuliikides ning KOV-i ja Keskkonnaameti rolle. MaRu ja Keskkonnaameti koostöös vajavad veel täpsustamist näiteks rohevõrgustikuga seotud küsimused, et oleks arusaadav, milliseid aspekte kumbki asutus hindab.

 

Eri valdkondade teadmised ei peaks jõudma planeeringusse üksteisest eraldiseisvate seisukohtadena. Nende tegelik väärtus avaldub siis, kui eri vaatenurgad aitavad jõuda läbimõeldud ruumiotsusteni, mis arvestavad nii kavandatava lahenduse elluviidavuse kui ka ruumi kvaliteediga.

 

Võib-olla oligi kolme seminari kõige väärtuslikum osa see, mida üheltki slaidilt lugeda ei saanud. Omavalitsuste küsimused tõid kiiresti nähtavale kohad, kus uus süsteem peab olema senisest selgem.

KOVid küsisid, mille alusel MaRu kooskõlastab, millal võib planeering jääda kooskõlastamata ja kuidas tagada MaRu seisukohtade järjepidevus. Samuti tõstatusid kõrgema tasandi planeeringute omavahelise suhte ja rohevõrgustiku käsitlemise küsimused. Ootus juhenditele oli praktiline: neid võiks olla pigem vähe, need peaksid olema konkreetsed ning sisaldama näiteid.

 

Just sellise teadmise pärast on vahetuid kohtumisi vaja. Kooskõlastamise teenust saab küll kujundada õigusaktide, protsessiskeemide ja juhenditega, kuid toimiv praktika kujuneb alles siis, kui see kohtub nende inimeste igapäevase tööga, kes planeeringuid menetlevad.

MaRu eesmärk on kujundada läbipaistev ja põhjendatud kooskõlastamispraktika, kus on selge, mida hinnatakse, millele hinnang tugineb ja kuidas jõutakse järeldusteni. Juhendid saavad aidata kujundada ühist arusaama, kuid kooskõlastamise õiguslik alus tuleneb seadusest ja asjakohastest planeeringutest, mitte juhendist.

 

Hea planeerimine ei tähenda seda, et kõik osapooled näevad ruumi ühtemoodi. Pigem tähendab see, et erinevad teadmised ja huvid jõuavad õigel ajal samasse arutellu ning kõigil on piisavalt selge, milline on tema roll. Kui suudame selle koostöö üles ehitada enne formaalset kooskõlastusringi, muutub ka menetlus ise arusaadavamaks ja sisukamaks. Ja kokkuvõtteks ei ole eesmärgiks mitte ainult paremini toimiv menetlus, vaid veelgi olulisemad on hästi põhjendatud ja läbimõeldud ning kvaliteetset ruumi loovad planeeringud, mis on aluseks meie ühise ruumi kujundamisel.