Geoportaalis kaarte uurides võid märgata oma kodukohas nimesid  millest ei tea midagi, või ka selliseid mis on sinu teada valed. Samuti on osad nimed kaartidelt puudu või muidu õiged aga vales kohas.

Mida siis teha, et kohanimedes selgust saada, et õiged nimed kaardile saaksid ja üleliigsed sealt ära saada?

Kõige lihtsam on küsida linna- või vallavalitsusest. Kohanime määraja on kohalik omavalitsus. Aga samuti võib pöörduda MaRu poole ([email protected]), kes haldab kohanimeregistrit või ka Kohanimenõukogusse ([email protected]), kes tegeleb nii kohanimekorralduse kui kohanimealaste vaidlusküsimustega.

Tagasisidet ja ettepanekuid nii kohanimede kui ka aadresside kohta saab esitada ka X-GIS-i kaardil klikates parempoolses menüüs „i“ tähel:

Maa- ja Ruumiamet suhtleb vajadusel kohaliku omavalitsusega, lahendab küsimuse ja annab tagasisidet kui pöörduja on seda soovinud ja on lisanud oma kontaktandmed.

Täpsema ülevaate kõigi Eesti kohanimeregistris registreeritud kohaimede kohta saad selle aasta aprillis valminud uuest kohanimeregistrist: https://aks.maaruum.ee/aks

Eesti kohanimedel on pikk ajalugu. Ja just ajaloost tasubki otsida omale armsa paiga kohanimesid. Kui vanemad nimed on kasutusest välja jäänud, siis miks mitte neid taaselustada. 1990-ndatel  toimus väga kiire maade tagastamine-erastamine ja selle käigus said paljud maaüksused omale mõnevõrra läbimõtlematuid nimesid. Nüüd on aeg neid üle vaadata ja soovi korral kohendada. Kohanimede valiku soovitusi saab ka Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatust.

Ajaloolisi kaarte saab uurida ikka Geoportaalis X-GIS-i kaartidel.

Näiteks 1931-40 aasta katastrikaart, lisaks on tellitud kaardile 1917 aasta mõisamaade piirid, mis on abiks arhiividest andmete pärimisel:

Saadaval on ka 1935-39 koostatud topokaart :

Kui eeltoodud kaarte teid huvitavas piirkonnas ei ole, siis saab vaadata ka nõukogude aegseid kaarte. Näiteks 1:25000 topokaarti (1937-61), kus on nimed küll vene keeles kirjutatud, kuid siiski äratuntavad.

1977-78 toimus Eestis suuremahuline maa-asulate ümberkorraldamine, selle tagajärjel kadusid ligi pooled külanimed kaartidelt. Nüüd on võimalik neid taaselustada, kas taastades küla enda või ka andes endise küla nime näiteks mõnele loodusobjektile või bussipeatusele.

Maa-asulate kaart aastast 1977, mille oleme sel aastal geoportaali lisanud:

Taolisi suuri muudatusi on Eesti ajaloos mitmeid ja neid kohanimesid, mis on meie ajani kestnud, on ilmselt vähe.

Geoportaali kaartidel saab tagasi minna aastani 1796. Mellini Liivimaa atlas annab ülevaate tolleaegsetest tähtsamatest kohtades ja nimedest:

Igaüks võib teha ettepaneku kohanime määramiseks/muutmiseks. Kõiki ettepanekuid kaalutakse ja leitakse sobiv lahendus ja tasakaal ajaloo ja tänapäeva vahel.

Kohanime peamine ülesanne on aidata kohta leida, seega on soositud nimed mis on unikaalsed, loovad nii lugu kui identiteeti. Seega fantaasia ja looming on siin omal kohal, aga siiski tuleb arvestada ka traditsioonidega. Eesti nimed on eelkõige eestikeelsed. Ka vastava piirkonna murdekeelsed nimed on igati teretulnud.

Murdekeelega jätkates, on kohanimeregistri kaardil ka Võru Instituudi kogutud võrukeelsed nimed:

Paljud inimesed on teinud oma kodukandi kohanimede kohta uurimusi ja neid ka Maa- ja Ruumiametiga jaganud. Selliste uurimuste jagamine on igati teretulnud.

Näiteks saime selle aasta märtsis kaardile Türi linnaosade nimed (Tanka küla, Pilpaküla, Nopsaküla jt):

Kutsun üles ka teisi linnu ja valdu oma piirkondade (linnaosade, asumite ja kantide) nimesid jagama.

Hiljuti vaatas Kohanimenõukogu läbi kohalikult elanikult laekunud nimede ettepanekuid  ning kinnitas need oma juunikuisel istungil.

Sisendina esitati käsitsi koostatud kaart nimede ja asukohtadega (nt Kõuemägi, Rikansoni mägi ja Veskiküngas):

Peale Kohanimenõukogu koosolekut ongi ettepanekuga esitatud kohanimed registreeritud kohanimeregistris:

Miks see kõik oluline on?

Kohanimed ei ole pelgalt kirjed kaardil – need peegeldavad meie ajalugu, kultuuri ja identiteeti. Igal kohanimel on jutustada oma lugu, osadel lühem, osadel pikem. Eesti kultuur on mitmekesine ja kihiline. Tasub uurida, hoida ja rikastada seda ikka edasi.

Hästi valitud nimi aitab orienteeruda, tugevdab kogukonnatunnet ja säilitab pärandit. Seetõttu on oluline, et nende määramine toimuks läbimõeldult ja läbipaistvalt.

Huvilistele toon ära ametliku asjade käigu:

Kohanimede määramine on täpselt reguleeritud protsess, mille eesmärk on tagada selgus, järjepidevus ja kultuuriline tähendus. Kohanimede määramist reguleerib kohanimeseadus, mille alusel tegutsevad nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused.

Kes määrab kohanimesid?

Kohanimesid võivad määrata kolm peamist osapoolt:

• Vabariigi Valitsus – näiteks haldusüksuste nimed (maakonnad, vallad, linnad).
• Ministrid – näiteks riigimaanteede või sadamate nimed.
• Kohalikud omavalitsused – näiteks tänavanimed, asumid, loodusobjektid ja muud väiksemad nimeobjektid oma haldusterritooriumil.

Millistele objektidele peab kohanime määrama?

Kohanimeseaduse järgi tuleb ametlik nimi anda järgmistele objektidele:

• haldusüksus (maakond, vald, omavalitsuslik linn);
• osavald ja linnaosa;
• asustusüksus (küla, alevik, alev, linnasisene linn ja vallasisene linn);
• aadressikoht ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks tee, tänav, väljak, väikekoht;
• raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam;
• maaüksus, välja arvatud näiteks linnades kui aadress määratakse tänava järgi või tegu on pigem tehnilise objektiga.

Lisaks võib nime anda ka muudele objektidele, kui see on vajalik nende eristamiseks.

Kuidas käib määramine?

Protsess algab tavaliselt taotlusega, mille võivad esitada nii ametiasutused kui ka eraisikud. Taotlus peab sisaldama põhjendust, miks uut nime on vaja või miks olemasolevat tuleks muuta. Kohalik omavalitsus või muu pädev asutus kontrollib taotluse vastavust seadusele ja vajadusel küsitakse ka maaomaniku arvamust. 

Seejärel valmistatakse ette korralduse eelnõu, mis tehakse avalikuks ja saadetakse arvamuse andmiseks kogukonnale. Vajadusel kaasatakse ka kohanimenõukogu – ekspertidest koosnev komisjon, kes hindab nime sobivust keelelisest, ajaloolisest ja kultuurilisest vaatenurgast. 

Kui kõik osapooled on nõus, määratakse nimi ja kantakse kohanimeregistrisse, mida haldab Maa- ja Ruumiamet. See register sisaldab nii ametlikke kui ka mitteametlikke nimesid ning on oluline osa Eesti aadressisüsteemist.

Kohanimenõukogu roll

Kohanimenõukogu on oluline nõuandev organ, mis:

• kinnitab ametlikke kohanimesid,
• annab arvamusi ja soovitusi,
• jälgib nimede kasutust ja teeb vajadusel muudatusettepanekuid,
• osaleb nimevaidluste lahendamises 

Autor: Mall Leht, Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete ja kohanimede osakonna juhataja