Igal aastal kaetakse umbes pool Eestimaad üle lennates ning põhja- ja lõunapoolne osa vaheldumisi, suuremad asulad lennatakse üle samuti igal aastal.

Ortofotod on kasutusel muuhulgas avalike teenuste, metsanduse, põllumajanduse, planeerimise ja keskkonnakaitseks (CIR‐valevärviga pildid metsaeraldiste ja puuliikide eristamiseks).

Milliseid seadmeid kasutatakse?

Lennatakse lennukiga Cessna Grand Caravan 208B (ES-MAA), mille pardal on alates 2025. aastast:

• IGI UrbanMapper‑2e – nadiir+ kaldkaamerad (8x150MP RGBN), mis võimaldavad üleüheüldisi lende kui linnakeskkonnale suunatud 3D foto võrkmudeleid
• Laserskanner Riegl VQ‑1460, mis kogub kõrgusandmeid punktipilvedena
• PhaseOne iXM‑GS120 fotorobot fotoladu.maaamet.ee  tarbeks – võimaldab ruumiandmete kõrget kvaliteeti

Kõik 2025. aastal ostetud seadmed on rahastatud Euroopa Liidu poolt.

Kui kõrgelt lennatakse ja millise eraldusvõimega on fotod?

Tiheasustatud aladel (linnad, väikelinnad) tehakse aerofotosid GSD (piksli suurus maapinnal) ~ 4–10 cm, sõltuvalt asukohast:

• Eraldi lennatud asulad: 4 cm
• Kevadised kaardistuslennud: 10 cm
• Suvised metsanduslennud: 15 cm

Ortofotosid on võimalik avaandmetena maha laadida siit.

Laserskaneeringu puhul on punktitihedusega kuni 2/8/80 punkti/m², vastavalt suvi/kevad/asulad.

Aerolaserskaneerimise punktipilvi saab avaandmetena alla laadida siit.

Kuidas toimub ortofoto tootmisprotsess?

1. Valitakse lennualad ja tootesoovid, projekteeritakse lennujooned ja parameetrid, kooskõlastatakse lennuload.
2. Paigaldatakse markeerimismärgid (60×60 cm valged kileruudud) või mõõdetakse tunnetuslikke punkte maapinnal, mille alusel viiakse hiljem läbi areotriangulatsioon.
3. Teostatakse sobiva ilma puhul lennud.
4. Maapealne järeltöötlus sisaldab lennutrajektooride arvutamist, trianguleerimist, kõrgusmudelite parandamist, mosaiikimist, orotofotode ühtlustamist, ortofotode koostamist, kaardilehtedeks lõikamist, vajalike fotoformaatide koostamist, veebiteenustesse ja mujale andmebaasidesse lisamist.
5. Tulemuseks on täpsed ortofotod (mille pealt saab teha mõõtmisi ja kasutada geoinfo analüüsiks) ja kõrgusmudelid.
6. Andmed avaldatakse geoportaalis, fotolaos, 3D-rakenduses ja WMS teenustes alates sügisest

Kokkuvõte

Autor: Mait Metsur, Geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna nõunik