Kvaliteetne ruum, nurjatu väljakutse

Oma kodukoha tasandil märkame ruumiotsuste tulemusi enamasti oma naabruskonda kerkivate üksikute hoonete, teede või parkide rajamise kaudu või vastupidi, tajume nende puudumist – „auke“ elukeskkonnas või arhitektuuripildis või lõputuid ummikuid ja ligipääsmatuid teenuseid. Kohe kindlasti märkame aga kõik naabri uut kuuri, silma jäävad kinnisvaraarendajate sildid ehitusplatsidel ja ehk jäävad uudistest meelde ka kohaliku omavalitsuse tulevikuplaanid mõne piirkonna jaoks olulise hoone või ühistranspordivõrgu osas. Kooliealiste laste vanemad jälgivad kullipilguga riigigümnaasiumide planeerimist. Suurte taristuprojektide, nagu Rail Baltica, areng kütab kirgi ja kergitab ootusi. 

Kõikide nende arenduste ja projektide taga on omakorda hulk otsustajaid ja otsuseid, mis on projekteerimise, planeerimise ja eelarvestamise tasandil eelnevalt tehtud nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil. Otsuste taga omakorda on põhimõtted, nägemused või ootused sellest, milline on see keskkond ja ruum, milles me elame, mis meeldib, ei meeldi, mille põhjal teeme valikuid, kuhu oma kodud rajame ja tööle asume. 

Ehk siis kihte ja kihistusi on palju ja mida sügavamale selle teema sisse vaadata, seda keerukamaks läheb. Kuidas sünnivad otsused, kas rajada uusi elamurajoone või hoopis tihendada olemasolevat asustust? Mis juhtub teenuste ligipääsetavusega, kui soovime ühtäkki kõik kolida linnast välja? Või hoopis linna? Kuhu peaksime lisama rohkem haljastust, mille arvelt? Kelle arvelt? Kuidas me üldse saame aru, mis on ilus ja hea elukeskkond?  Küsimusi tekib rohkem kui viieaastasel kommipoes, aga lihtsaid lahendusi ja vastuseid napib ning tõlgendamisruumi on selles valdkonnas omajagu. 

Taolisi mitmepealise lohe sarnaseid väljakutseid tuntakse nurjatute probleemidena (ingl wicked problems) ehk tegemist on komplekssete probleemidega, millel pole kindlat omanikku ega üht lihtsat lahendust. Sageli puudub osapooltel ka ühine arusaam sellest, milles probleem täpselt seisneb ja milline võiks olla soovitav tulemus. Ruumilise arengu nurjatute probleemide lahendamine oli ka riigiarhitekt Tõnis Arjuse üks eesmärke juba tööle asudes ja nii oleme Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekti büroos võimalike lahendusmudelite kallal tööd teinud juba varakevadest saadik. 

Üle asutuste piiride ulatuv koostöö

Arusaam sellest, et tegemist on rohkem kui ühe-kahe institutsiooni koostööpunktiga, oli juba vaikimisi selge. Ruumiotsused sünnivad eri asutustes ja otsustustasanditel, kuid nende mõju elukeskkonnale on terviklik ja asutusteülene. Seetõttu on vaja ka koostööformaati, mis ulatuks üle üksikute organisatsioonide vastutusalade. 

Edasi oli vaja mõista, kuidas ja kellega neid keerukaid ruumilisi väljakutseid lahendama asuda ja milliste teemadega algust teha. Ehk kuidas tuua ühise laua taha ministeeriumid, erialaorganisatsioonid ja teised partnerid, kelle tegevust ja otsuseid need probleemid puudutavad ning kelle koostööst sõltub ka lahenduste leidmine. Edasi oli vaja mõista, kuidas ja kellega neid keerukaid ruumilisi väljakutseid lahendama asuda ja milliste teemadega algust teha. Ehk kuidas tuua ühise laua taha ministeeriumid, erialaorganisatsioonid ja teised partnerid, kelle tegevust ja otsuseid need probleemid puudutavad ning kelle koostööst sõltub ka lahenduste leidmine. Selleks kaardistasime ruumiloomega seotud huvirühmad ning selgitasime huvi-mõju maatriksi abil välja, kes asuvad n-ö kuumas nurgas ehk kellel on nii suur huvi kui ka võimalus lahenduste kujundamist mõjutada. Kaardistus aitas otsustada, keda kaasata aktiivselt sisulistesse aruteludesse ja keda hoida laiemas infoväljas.  

Joonistasime koostöömudelist ilma liialdamata kümneid erinevaid variatsioone ja jätsime esialgu õhku lahendatava väljakutse enda. Esmalt panime paika „kuidas“, seejärel „mida“, et protsess toimiks mis tahes väljakutse lahendamiseks, oleks agiilne, kohanduv ja samas korratav. 

Fookusteema lahendused sünnivad töögruppides, kus iga alamteema spetsialistid ja eksperdid töötavad sügisest praktiliste, rakendatavate lahenduste kallal (oleme MaRus ju siiski rakendusasutus!). Nõukoja ja töögruppide vahel tegutseb fookusteema juhtgrupp, kes toob kokku töögruppide ettepanekud, hoiab tervikpilti ning jälgib, et erinevate alamteemade tegevused üksteist täiendaksid, mitte ei dubleeriks. 

Esimese aasta fookuses on kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamine

Iga iteratsiooniga muutus koostöömudeli pilt selgemaks ja koostöös ruumi- ja arhitektuurikogukonnaga timmisime paika ka esimese aasta fookusväljakutse, milleks sai kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine riigi ja kohalike omavalitsuste ruumiotsustes. Teema on lai (lausa nurjatu!) ja nii jagasime selle neljaks alamteemaks, millest igaühega hakkab tegelema eraldi töögrupp: 

• Kompaktse asustuse juhend ehk praktiline otsustustugi KOVidele kompaktse, ligipääsetava ja kestliku asustusarengu suunamiseks (koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumiga). 

• Riigi investeeringute prioriseerimise metoodika: kvaliteetse ruumi põhimõtete integreerimine riigi investeeringute hindamise ja prioriseerimise protsessi (koostöös Rahandusministeeriumiga). 

• Erinevate rakendusasutuste ruumiotsuste piloodid: põhimõtete katsetamine konkreetsetes investeeringu-, asukoha- ja teeprojektide otsustes (koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga ja Transpordiametiga). 

• Kvaliteetse ruumi raamistik, indeks ja seire: raamistik, mille abil hinnata, kas kvaliteetse ruumi põhimõtted jõuavad otsustesse ja kas seatud kvaliteedieesmärgid hiljem realiseeruvad (koostöös Kultuuriministeeriumiga). 

Eesmärk on jõuda päriselt kasutatavate lahendusteni

Töögruppide eesmärk on jõuda lahendusteni, mida riigiasutused ja kohalikud omavalitsused saaksid oma igapäevastes ruumiotsustes päriselt kasutada, olgu selleks siis otsustamist toetav juhend, uus hindamismetoodika või konkreetse projekti käigus läbi katsetatud lähenemine. Seejuures on oluline hoida pidevalt fookuses lahenduste tulevasi kasutajaid ning katsetada ja valideerida, kas loodavad lahendused vastavad ka nende tegelikele vajadustele ning on igapäevaseks kasutamiseks piisavalt lihtsad ja arusaadavad. 

Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et Riigiarhitekti Nõukoja esimene töökohtumine on toimunud, selle aasta väljakutse ja alateemad kinnitatud ning sisuline töö võib alata. Peatselt alustavad tegutsemist ka töögrupid. 2027. aasta juuniks, kui riigiarhitektil täitub teine ametiaasta, peaksid valmima esimese tööaasta lahendused, mida saame ka laiemalt tutvustada. Samal ajal lepitakse nõukojas kokku järgmise tööaasta fookusteema või -teemad, mida on eelnevalt valdkonna esindajatega läbi arutatud. Nii saab ühest tööaastast järgmine ning koostöövõrgustik jätkab uute ruumiliste väljakutsetega. 

Ja nagu oleme oma büroo tiimiga naljaga pooleks kommenteerinud, toimetame ka koostöövõrgustiku mudeli puhul üsna startupilikel põhimõtetel ehk disainime, testime ja arendame koostöömudelit samaaegselt. Sest nagu uuenduslike ideedega ikka, pole aega ega ka mõtet oodata, millal kõik päris valmis saab – katsetamine, õppimine ja pidev kohandamine ongi osa protsessist. Ja hea ruum ju ootab loomist!