Kes vastutab selle eest, et Eestit oleks hea vaadata ja siin oleks veel parem elada?
Mõni aeg tagasi kõndisin Kopenhaageni tänavatel ja tundsin midagi, mida kahjuks liiga harva mõnes suurlinnas kogeb – rahu, turvalisust ja selget kuuluvustunnet. Sealne ruum ei suru peale ega eksita, vaid toetab inimest igal sammul. Linn on elav, aga mitte lärmakas. Avatud, aga mitte hajali. Uus, aga kannab endas minevikku. Leidsin end mõtlemast, et just selline peakski hea ruum olema.
Kopenhaagen ei ole lihtsalt ilus linn – see on tulevikku vaatava ruumiplaneerimise tulemus. Linnas elab ligi 650 000 inimest, aga laiema metropiirkonna elanike arv ulatub ligi 2 miljonini. Sellest hoolimata liigub linnas igapäevaselt üle 40% inimestest rattaga, ühistransport on hästi integreeritud ning jalakäijale ja ratturile antakse prioriteet. Hooned paiknevad tihedalt, aga ei häiri ning uued hooned on kõrvuti ajaloolistega. See ei ole juhus, vaid visioon.
Taanis on ruumiline planeerimine riiklik prioriteet. Linnade areng põhineb pikaajalisel visioonil, kus elukeskkond, kliimaeesmärgid ja inimeste heaolu on tihedalt põimunud. Sellest kogemusest inspireerituna tuleb küsida – miks ei võiks ka Eesti linnad ja asulad pakkuda sama head ja läbimõeldud ruumielamust?
Meil on olemas inimesed, teadmised ja vajadus. Puudu on vaid järjepidevus ja tugev ühine ruumiline visioon. Just siin tuleb mängu riigiarhitekt – Eesti ruumilise kvaliteedi hoidja ja suunaja, kelle roll on aidata kujundada mitte ainult üksikuid maju või tänavaid, vaid tuleviku Eestit tervikuna.
Ajalooline hetk Eesti ruumiloos
Käesolev aasta jääb meelde mitmes mõttes. Mitte ainult kui ebastabiilsuse ja muutuste aasta, vaid ka kui hetk, mil Eestil on esmakordselt oma riigiarhitekt. Amet, millest on räägitud üle kahe aastakümne, aga mis sai lõpuks teoks tänu Maa- ja Ruumiameti (MaRu) käivitumisele.
MaRu ei ole lihtsalt uus riigiasutus. MaRu soovib kujundada Eesti ruumiplaneerimise protsesse kiiremaks, targemaks ja kvaliteetsemaks. Vähendada bürokraatiat, kasvatada majandust ja aidata ehitada sellist Eestit, kus on hea elada igal pool – linnas ja maal. Et meie maa ja ruum ei oleks mitte ainult funktsionaalne, vaid ka uhkust ja kuuluvustunnet loov.
Miks on Eestil vaja riigiarhitekti?
Eesti on viimastel aastatel palju arenenud. Tallinna kesklinn näeb järjest enam välja nagu tõeline suurlinn. Uus raudtee on ehituses, maanteed on muutunud laiemaks ja kiiremaks, ning uusi maju ja äripindu kerkib igale poole. Aga samal ajal laienevad meie linnad järjest kaugemale põldudele, infrastruktuur ei jõua elamuarendusele järele ja tihti ehitame uut, ilma et mõtleksime, kas olemasolevat saaks paremini ära kasutada.
Suuri tootmisi ja taastuvenergia lahendusi ei suuda me kuigi edukalt planeerida ning see kõik mõjutab lõpuks meie igapäevaelu ja majandust. Inimesi jääb järjest vähemaks, rahvas vananeb, aga samas tahame, et kõikjal Eestis oleksid võrdsed ja kvaliteetsed teenused. See on kallis ja keeruline – eriti kui selget plaani ei ole.
Meil on väga targad ja oskuslikud inimesed, kes ruumiloome ja ehitusega tegelevad, aga suur küsimus jääb – kuhu me tegelikult liigume? Milline see "kvaliteetne ruum" ikkagi on, millest nii palju räägitakse?
Selleks, et oleks üks selge suund, ühised eesmärgid ja hea koostöö, ongi vaja riigiarhitekti. Tema ülesanne on lihtne: aidata koostöös luua kestlikku ja kvaliteetset elukeskkonda nii linnades kui maapiirkondades. Teostus on keeruline – aga mitte võimatu.
Mis on riigiarhitekti roll?
Riigiarhitekti roll on olla Eesti ruumilise planeerimise visionäär, nügija, nõustaja ja partner. Riigiarhitekt on Eesti avaliku ruumi „peadisainer“. Ta ei tee kõiki otsuseid, ei joonista kõiki plaane ega telli kõiki hooneid. Aga ta aitab määrata suuna – kuidas ja kuhu me liigume. Tema peamine tööriist on koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (ÜRP), mille koostamist veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning riigiarhitekt on oluline partner selles protsessis. Eriti oluline roll on riigiarhitektil ÜRP-is kokkulepitud kvaliteetse ruumi põhimõtete, arengusuundade ja ühiste eesmärkide elluviimisel.
Riigiarhitekti roll on:
- Nõustada ja suunata, kui riik või omavalitsus planeerib. Aidata mõelda mitte ainult tänasele, vaid ka 50 aasta pärast toimuvale.
- Luua sild erinevate osapoolte vahel – arhitektid, ametnikud, kogukonnad, arendajad. Ta aitab neil mõista üksteist ja liikuda ühise eesmärgi poole.
- Hoida tervikpilti. Mitte ainult linnad, vaid ka maapiirkonnad, külad, pargid, platsid, teed. Kõik see on ruum, mis mõjutab meie elu iga päev.
- Kujundada riigi maakasutust. Eesti on suur maaomanik ja peab andma eeskuju – kuidas kasutada maad säästlikult ja targalt.
- Olla partner ja kaaslooja. Mitte kriitik kõrvalt, vaid inimene, kes aitab koostöös sündida kõige parematel lahendustel.
Ruum, mille üle uhkust tunda
Riigiarhitekt ei ole pelgalt ametikoht. See on usaldus Eesti tuleviku vastu. See on samm ruumi poole, kus igal inimesel on parem elada ja kus majandus saab kasvada. See on tulevik, kus kvaliteetne avalik ruum ei ole luksus, vaid norm. Kus me ei reageeri, vaid loome – teadlikult, targalt, üheskoos.
Vaata Eesti esimese riigiarhitekti Tõnis Arjuse pidulikku ametissenimetamist ja loe riigiarhitekti esmaseid töömõtteid.
Autor: Kati Tamtik, Maa- ja Ruumiameti peadirektor
Loomise kuupäev: 13.06.2025
