Ehitisregister on nüüd osa suuremast e-ehituse platvormist
Oleme liikunud pelgalt EHR-i arendamisest e-ehituse platvormi arendamisele, sest nagu teame, ei eksisteeri ükski ehitis vaakumis. Selle ümber on teised hooned ja rajatised ja ehitamisel peab lähtuma kehtivatest planeeringutest ja piirangutest. Uus platvorm võimaldab andmete seotust paremini visualiseerida ja teenustesse integreerida.
Astume sammu lähemale sellisele lahendusele, kus arhitekt või koduomanik näeb ühes vaates kõiki krundil kehtivaid nõudeid ja võimalusi.
Üksjagu tööd on teha kasutajamugavuse valdkonnas
Ehitusvaldkond on keeruline ja keeruline on ka seda reguleeriv seadusandlus. Püüame seda keerukust tõlkida järjest lihtsamaks kasutajaliideseks ja üle Eesti võimalikult sarnaseks kasutajakogemuseks. Me liigume järjest lihtsustamise ja protsesside tõhustamise suunas. Kasutajate tagasiside on meile väärtuslik, ehkki ettepanekute sisseviimine on mõnevõrra aeganõudev. Tegutseme piiratud eelarve tingimustes ja paljusid muudatusi saab ära teha alles sobiva suurema projekti raames. Hea on see, et ka seadusandja otsib menetluste ja muude protsesside lihtsustamise viise, mida saaksime ehitisregistri menetluste osas juurutada.
Lihtsustamiseks ei piisa sageli vaid olemasoleva silumisest, vahel on vaja teha asju hoopis teisiti: näiteks võib tuua seadusandlust illustreeriva ja lihtsustava ehitusgiidi ja juturoboti või 3D-kaksiku, mis võimaldab saata asjaosalistele mitut pidi viirutatud PDF-faili asemel objekti 3D-kujutise, mida saab olemasolevas keskkonnas vaadelda eri nurkade alt. Niisamuti lihtsustab tööd see, kui ei pea infot eri süsteemidesse topelt sisestama või seda neist taga otsima. Selles valdkonnas on kohe käivitumas näiteks puurkaevude, sh maasoojussüsteemide andmevahetuse ja muinsuskaitseliste hoonete informatsiooni väliste infosüsteemidega ühtlustamise projektid.
Väikeprojekti puhul ei ole failinimetamist vaja
Paljuski on kasutajamugavus keerulisem optimeerimisülesanne, kui välja paistab. Iga muutuse puhul peame arvestama selle mõjuga erinevatele kasutajagruppidele. Piltlikult öeldes – kui loobuksime täielikult paljude jaoks tüütutest failide nimetamisreeglitest, oleks menetlejal, päästeametnikul, kaasatud võrguvaldajal jt kümnete või sadade ehitusprojektifailide seest keeruline leida just temale vajalikku ning menetlusajad pikeneks kordades. See muidugi ei tähenda, et oleksime nimetamise lihtsustamisest loobunud, sest näiteks väikeprojektide puhul, kus lisadeks on vaid mõni fail, ei pea harrastusehitaja keeruka standardi õppimisega vaeva nägema. Piisab sellest, kui ta valib loetelust, millega faili puhul tegu on.
Lisaks erasektori mugavusele mõtlemisele peame kindlasti optimeerima väravaid, millest loamenetlused läbi käivad ehk 79 omavalitsuse ja TTJA tööd. Lisaks Päästeamet, Keskkonnaamet jt kooskõlastajad. Seda me samm-sammult teemegi. Näiteks 2025. aasta alguses välja tulnud masskaasamise rakendus muudab asjaosalistele sõnumite saatmise omavalitsuse jaoks kordades lihtsamaks. Kuna suurte taristuprojektide puhul võib kaasatud inimesi olla sadu, võib ajasääst ulatuda KOV-ide hinnangul lausa mitme nädalani ühe menetlusringi kohta.
Jätkame arendamist
On arendusi, mille tulemused mõjutavad meid kõiki kaudsemalt (nt lahendused tuuleparkide menetlusprotsesside kiirendamiseks) või otsesemalt (nt maaparandussüsteemide menetluste lisamine e-ehituse platvormile võiks kiirendada muu hulgas vee äravoolu planeerimist ja menetlust). Astume samme ka selle olukorra leevendamiseks, et maksumaksjatena maksame rohkem keerukamate menetluste eest (Eestis peab iga tuhat maksumaksjat üleval üht avalikku andmekogu, millega on vaja ühel või teisel hetkel suhelda). Näiteks viiakse raudteeregistri taristu osa sel aastal samuti e-ehituse platvormile, reovee kohtkäitlussüsteemide menetlemine ehitatakse aga algselt planeeritud eraldiseisva rakenduse asemel üles EHR-is.
Planeeringute menetlemise infosüsteemi PLANIS lisandub 2025 lõpus
Suurima mõjuga muutus on e-ehituse platvormil sel aastal planeeringute menetlemise infosüsteemi PLANIS lansseerimine. Selle arendamiseks on meil aega ülinapilt ehk järgmistel aastatel lisandub kindlasti erinevaid mugavusi ja automaatikat. Tegu saab olema üleriigilise süsteemiga, mis muu hulgas seostub otse EHR-iga ja aitab samm-sammult kaasa menetluste läbiviimise ühtlustamisele kõigis omavalitsustes.
Loomulikult areneb edasi BIM-lubade seni veel beeta-arengutasemel keskkond, mis muutub stabiilsemaks, hakkab pakkuma laiemat funktsionaalsust (nt parem integratsioon 3D-kaksikuga) ja koos ÜBN-i arenguga peaks paremini töötama ka rajatistega. Plaanime järgmise aasta alguseks tulla välja veel BIM-kasutuslubade menetlusega.
Kõik maa- ja ruumiteenused ühest kohast
E-ehituse platvorm on oluline digihüpe. See on klientidele esimene "käega katsutav" samm ruumiteenuste platvormi suunas, millega Maa- ja Ruumiamet toob kõik maa- ja ruumiandmed ning vastavad teenused kasutaja jaoks kokku ühte aknasse. Nii saame vähendada süsteemi ülalpidamiskulu ja keerukust, mis omakorda on üheks oluliseks töökindluse tõstmise vahendiks.
Teenuste kokku toomine võimaldab tõsta ka klientide protsesside tõhusust, sest meil on lihtsam neid terviklikult vaadelda ja optimeerida. Näiteks kui kahe katastriüksuse piiriks olev jõgi muudab voolusängi, siis käivitub automaatprotsess nii maakatastris kui ka haldusüksuste andmebaasis kohe, kui vastav info on topoloogia andmekogus uuendatud. Uuenenud katastri (ja haldusüksuse) piirid on maaomanikele, planeerijatele, ehitajatele ja teistele asjaosalistele kohe kättesaadavad. Nii säästetakse nädalaid ja välditakse vigu kõigis seotud menetlustes.
Teenused ühte kohta koondades saame hoolitseda selle eest, et need käituksid sarnaselt ja et kasutajad ei peaks iga süsteemi juures selgeks õppima ühe või teise rakenduse iseärasusi.
Autor: Taavi Jakobson, digiteenuste teenistuse direktor
Loomise kuupäev: 02.06.2025
