Mis on ruumiandmed?

Ruumiandmed on palju enamat kui lihtsalt koordinaadid ekraanil või paberil. Ruumiandmed on aluseks paljudele otsustele, mida tehakse meie ümber iga päev – olgu selleks uue koolimaja asukoht, lendoravate kaitsmine, tee planeerimine või lihtsalt see, kuhu tohib ehitada ja kuhu mitte. 

Kuidas ruumiandmed tekivad? 

Eesti suurim ruumiandmete tootja ja avalikustaja on Maa- ja Ruumiamet. See ülesanne tähendab, et meie rolliks on tagada täpsed ja kvaliteetsed andmed, mis on oluliseks aluseks elukeskkonna otsuste tegemisel, aga ka kaitse- ja transpordisektorile. Tänu täpsetele ruumiandmetele jõuab kohale päästeteenistus ja politsei, saab planeerida uusi teid ja hooneid, jõuavad kullerid kohale ning saab matkata loodusradadel. 

Ruumiandmeid kogutakse nii lennuki kui satelliitidega  

Igal aastal lendab Maa- ja Ruumiameti lennuk üle enam kui poolest Eestimaast ja ortofotode aluseks olevat aeropildistamist tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Aerofotod töödeldakse fotogramm-meetriliselt digitaalsete stereotööjaamadega ortofotodeks ja kõrgusmudeliteks, mis on väärtuslik materjal ruumianalüüsideks ja kaartide tegemiseks. 

Teiseks oluliseks ruumiandmete allikaks on satelliidiandmed. Satelliidiandmete eeliseks on kiirus, sest nii looduslikke kui ka inimtekkelisi muutusi saab jälgida reaalajas. Satelliidiandmed annavad olulisi teadmisi kliimamuutuste, põllumajanduse ja linnaplaneerimise jaoks. Maa- ja Ruumiameti juurde loodud riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub töötleb ja vahendab Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid.  

Ruumiandmed igapäevaelus 

Kasutades Waze’i või Google Mapsi ei pruugi paljud teada, et ka nende andmete üheks allikaks on Maa- ja Ruumiameti andmed.

Miks tuleb ruumiandmeid pidevalt uuendada?  

Ruum meie ümber muutub pidevalt ja seetõttu on vaja ka andmeid uuendada. Täpsed kaardid tagavad selle, et riik ja omavalitsused saavad otsuste tegemisel tugineda õigetele andmetele – näiteks uute lasteaedade, transpordilahenduste ja tervishoiuteenuste planeerimisel. Ruumiandmeid vajavad erinevate valdkondade ettevõtted: logistika, posti- ja kullerteenused, kindlustus, ehitus, kinnisvaraettevõtted jne. Kõik valdkonnad, mille tegevuses on vaja asukoha leidmiseks aadresse ja kohanimesid, on otseselt seotud ruumiandmetega. 

Videolõigus on näha Harilaiu rannajoone muutumine 2005 vs 2023. aasta mõõdistamisel.

Suurim kasu sünnib andmeid kombineerides 

Üksik andmepunkt ei ütle palju. Aga kui andmed omavahel siduda ja visualiseerida -  maja asub metsa sees, liivase merekalda lähedal ja sinna viib heas korras tee ,-  tekib suur hulk uusi teadmiseid ja ilmselt ka kohe lisaküsimusi, mida veel teada tahaks. Andmetest sünnibki suurim kasu siis, kui eri tüüpi andmeid omavahel kombineerida. Näiteks kaugseire andmetel on oma tugevused ja neid teiste ruumiandmetega koos rakendades saavutame maksimaalse täpsuse ja suurema väärtuse. 

 Näiteks: 

• Kuhu saab rajada uue elamurajooni, arvestades maapinna omadusi, olemasolevat taristut ja looduskaitsepiiranguid?

• Milline mõju on uuel teelõigul elukeskkonnale? 

• Kas kinnistu jääb üleujutuspiirkonda? 

• Kui suur on kinnistu maamaks? 

• Mida ma oma kinnistul teha võin? 

Just selline andmete kooskasutus aitab teha paremaid, targemaid ja läbipaistvamaid ruumiotsuseid. 

Ruumiandmed ja nutikas riik 

Digiriigi kontekstis tähendab ruumiandmete hea haldamine, et: 

• Me ei pea sama infot korduvalt sisestama (nt eri ametite jaoks). 

• Ehitus- ja planeeringumenetlused on kiired ja läbipaistvad. 

• Igal inimesel on võimalus teada saada, mis tema ümber toimub. 

• Avalik sektor, ettevõtted ja kogukonnad saavad ühise teadmuse pinnalt otsuseid teha. 

Ruumiloome algab andmetest 

Ruumiloome – olgu selleks siis arhitektuuri lahendused, teedevõrk, linnaplaneerimine või maaelu arendamine – vajab head alust. Ja see alus on andmed, mille põhjal teha läbimõeldud valikuid. Mida paremad, ajakohasemad ja seotud need andmed on, seda paremad saavad olla ka otsused.