Riigi maahaldamise põhimõtte järgi tuleb maad kasutada eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult, heaperemehelikult. Iga otsuse juures peab hindama, kas see suurendab riigile ja ühiskonnale tekkivat kasu. Kasuks on müügitulu kõrval ka parem elukeskkond, avalik hüve, toidujulgeolek, ettevõtluse areng, roheala säilimine või võimalus kasutada maad tulevikus mõne riigi ülesande täitmiseks.
Maaportfell - enamat kui kinnistute nimekiri
Riigi maaportfell on strateegiline varu, mis toetab eluasemearendust, ettevõtlust, transporti, põllumajandust, ruumikvaliteeti ja piirkondade arengut. Mõni maatükk läheb käiku kohe, teine alles 10 või 20 aasta pärast. Mõni maa on väärtuslik asukoha pärast, teine hea põllumaa, kolmas väärt looduskeskkond, neljas aga sobilik avalike teenuste rajamiseks. Seetõttu on riigil vaja maapoliitika pikaajalist ja terviklikku vaadet, enam ei saa otsused üksikjuhtumite kaupa.
Määrav on ka koostöö riigivara valitsejate, kohalike omavalitsuste jt osapooltega. Nt haldab riigi portfelli Maa- ja Ruumiamet, kes koondab teavet riigi vajaduste kohta, hindab maade sobivust ning teeb ettepanekuid maareserviks, säilitamiseks, kasutamiseks. Ajakohane info on vajalikud, sest maa väärtus ja kasutusvõimalused sõltuvad mh planeeringutest, investeeringutest ning omavalitsuste ruumi- ja maksuotsustest.
Müük vs väärindamine
Uue suunana tähendab riigimaa säilitamine selle aktiivset ja eesmärgipärast haldamist. Ka mittevajaliku maa müük on teinekord põhjendatud, kuid see ei peaks olema esmane valik. Tuleb hinnata, kas maa hoidmine, väärindamine või kasutusse andmine looks pikemas vaates suuremat väärtust. Nt anda maa rendile või seada sellele hoonestusõiguse. Nii jääb maa riigile, kuid seda kasutatakse, hooldatakse ja riik saab tulu. Riik saab suunata maa kasutamist, samas säilib see tulevikuks.
Maa väärindamine tähendabki kasutuspotentsiaali välja selgitamist ja väärtuse suurendamist. Väärtuse kasv saab olla majanduslik, strateegiline või ühiskondlik: koostatud planeering, juurdepääsu parandamine, elektriliitumise võimalus, ohtliku ehitise lammutamine, reostuse koristamine või maaparandussüsteemide ja sadeveekraavide hooldamine jm. Heaks näiteks on Sindi keskuse ideevõistlus, kus riigimaa väärindamine toetab ruumilist kvaliteeti ja kohalikku arengut. Sellised lahendused töötavad kogukonna, ettevõtluse ja elukeskkonna hüvanguks.
Seejuures peaks riigi maareserv hõlmama eri piirkondi. Kuna kõiki tulevasi vajadusi ei ole võimalik ette näha, on vajalik piisav valik erineva asukoha ja kasutusvõimalusega strateegiliselt olulisi maid, nt rohealad tiheasustuses, kaitsealad, suured metsa- ja pargimassiivid.
Nii vaatab hea maapoliitika tänasest kaugemale. Riigimaa on ühine vara ja tuleviku võimalus: hästi hoitud ja targalt kasutatud maa võib luua väärtust aastakümneid ning jätta Eestile piisavalt võimalusi ka edasiseks.
Autor: Maa- ja Ruumiameti riigimaa strateegia osakonna nõunik Kristi Kivimaa
Loomise kuupäev: 29.09.2026
