25. mai 2026 - 27. mai 2026
Rahvusvaheline konverents „Tulevikukindel maaparandus“
Rahvusvaheline konverents „Tulevikukindel maaparandus“ toob Tallinnasse kokku maaparanduse valdkonna eksperdid, praktikud, teadlased ja poliitikakujundajad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja teistest riikidest. Konverentsil arutletakse, kuidas maaparandus saab toetada kliimamuutustega kohanemist, millist lisandväärtust pakuvad digitaalsed ja nutikad lahendused, kuidas tasakaalustada keskkonna ning majanduslikke ootuseid. Konverentsil teevad ettekanded oma ala eksperdid erinevatest riikidest.
Vaata koolitust järgi
Koolituse esitlused
26. mail toimub konverents ja 27. mail väljasõit.
26. mai konverentsi päevakava
09:00–10:00 Registreerimine ja tervituskohv
Avasessioon
10:00–10:40 Konverentsi avamine
Avasõnad:
Marco Arcieri (ICID – International Commission on Irrigation and Drainage)
Maa- ja Ruumiamet
I sessioon – Strateegiad ja tulevikusuunad
10:40–11:15
Minna Mäkelä (Finnish Field Drainage Association)
Uue reguleeritava drenaaži juhendi “Controlled drainage: increasing knowledge, sharing experiances and promoting climate-resilient and sustainable water” tutvustus
Juhendis selgitatakse, kuidas reguleeritav drenaaž aitab piirata toitainete kannet põllumajandus- ja metsamaalt veekogudesse. Käsitletakse lahendusi, mis muudavad maakasutuse kliimakindlamaks, säilitades põllul niiskust kuivaperioodidel ja kontrollides äravoolu suurvee ajal. Rõhutatakse keskkonnavajadustega arvestamist drenaažisüsteemide projekteerimisel ja rekonstrueerimisel. Materjal on suunatud põllumajandustootjatele, maaparandusspetsialistidele ja keskkonnakaitsjatele, et edendada rohelist taristut koos traditsioonilise maaparandusega.
11:15–11:45
Vilda Grybauskiene (Lietuvos Inžinerijos Kolegija)
Uued suunad Leedu maaparandustegevuses: saagikuse, keskkonnaeesmärkide ja veemajanduse tasakaalustamine
Ettekandes käsitletakse Leedu kui ühe maailma enim kuivendatud riigi vajadust muuta suhtumist ning kohandada maaparandussüsteemid tänapäevaste kliima- ja keskkonnanõuetega. Vilda Grybauskiene publikatsioonid on oluliseks aluseks Leedu riiklikule poliitikale, mis püüab lõimida tehnilised lahendused keskkonnakaitse eesmärkidega.
☕ Kohvipaus
11:45–12:05 Kohvipaus
II sessioon – Planeerimine ja looduspõhised lahendused
12:05–12:40
Arturs Veinbergs (Latvia University of Life Sciences and Technologies)
Vee voolusuunad maapinnal ja valgala määramine: praktilised rakendused kuivenduse planeerimisel
Arturs Veinbergs on spetsialiseerunud hüdroloogilisele modelleerimisele. Kasutades GIS-i (geograafilised infosüsteemid) ja kõrge eraldusvõimega LIDAR -andmeid, töötab ta välja meetodeid vee liikumisteede täpseks määramiseks ja valgala piiritlemiseks, pakkudes nii praktilisi lahendusi kuivenduse planeerimiseks ja üleujutusriskide vähendamiseks.
12:40–13:15
Sara Vaskio (Municipality of Raseborg, Finland)
Kahetasandilise nõlvaga kuivenduskraavid põllumajandusmaadel: kogemused looduslähedaste võtete kasutamisest Raasepori jõe valgalal.
Kahetasandilise nõlvaga kuivenduskraavidel väheneb hooldusvajadus, suureneb isepuhastusvõime ja leidub paremaid elupaiku kaladele ja taimedele. Sara Vaskio tutvustatav uuring analüüsib nende lahenduste mõju kogu Raasepori jõe valglale mitte ainult üksikutele lõikudele.
🍽 Lõuna
13:15–14:15 Lõuna
III sessioon – Mõjud veele ja keskkonnale
14:15–14:50
Ainis Lagzdins (Latvia University of Life Sciences and Technologies)
Põua ja üleujutuste mõjud vee kogusele ja kvaliteedile põllukuivenduses
Ainis Lagzdins on Läti Maaülikooli professor ja juhtivteadur, kes on spetsialiseerunud põllumajanduslikule veemajandusele ja hüdroloogiale.
14:50–15:25
Jürgen Sarjas (University of Tartu)
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhusus
Jürgen Sarjas on Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia nooremteadur, kes uurib soometsade kraavkuivenduse rekonstrueerimise mõju veekvaliteedile ja kasutatavate veekaitsemeetmete tõhusust.
IV sessioon – Koostöö ja tulevikutegevused
15:25–15:40
Maa- ja Ruumiamet
Koostööst keskkonnasäästlike võtete rakendamisel LIFE SIP WetEST projektis
LIFE SIP WetEST on Euroopa Liidu rahastatud keskkonnaprojekt, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine ning Eesti veekogude seisundi parandamine. Projekt keskendub süsteemsetele muutustele veemajanduses, rakendades 105 erinevat meedet.
Lõppsõnad
15:40–16:00 Kokkuvõte, arutelu ning õhtuse programmi ja järgmise päeva tegevuste tutvustus, kohv ja vabas vormis arutelud
Õhtune programm
19:00–22:00 Õhtusöök hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn
Korralduslik info
Konverentsi ametlikud keeled on eesti ja inglise keel. Ettekandeid ja arutelusid tõlgitakse vastavalt vajadusele eesti keelest inglise keelde ja inglise keelest eesti keelde.
Konverentsi osavõtutasu on 75 eurot. Oluline makseinfo:
Registreerimine on lõppenud.
27. mai väljasõidu päevakava
08.45 Kogunemine hotell Meritoni juures, buss kohal
09.00 Väljasõit hotell Meritoni juurest
09.45 Kostivere kraav, põllumajandustootja vaade: Andres Oopkaup
10.30 Jägala jõgi kaob maa alla Kostiveres
10.50 Rebala karstiala
11.20 Linnamäe pais
12.10 Jägala juga
12.45 Jõelähtme rahvamaja
13.00-14.00 Lõuna ja päeva lõpetamine
Küsimuste korral palun pöörduge [email protected]
Kohtumiseni konverentsil!
Vaata koolitust järgi
Koolituse esitlused
26. mail toimub konverents ja 27. mail väljasõit.
26. mai konverentsi päevakava
09:00–10:00 Registreerimine ja tervituskohv
Avasessioon
10:00–10:40 Konverentsi avamine
Avasõnad:
Marco Arcieri (ICID – International Commission on Irrigation and Drainage)
Maa- ja Ruumiamet
I sessioon – Strateegiad ja tulevikusuunad
10:40–11:15
Minna Mäkelä (Finnish Field Drainage Association)
Uue reguleeritava drenaaži juhendi “Controlled drainage: increasing knowledge, sharing experiances and promoting climate-resilient and sustainable water” tutvustus
Juhendis selgitatakse, kuidas reguleeritav drenaaž aitab piirata toitainete kannet põllumajandus- ja metsamaalt veekogudesse. Käsitletakse lahendusi, mis muudavad maakasutuse kliimakindlamaks, säilitades põllul niiskust kuivaperioodidel ja kontrollides äravoolu suurvee ajal. Rõhutatakse keskkonnavajadustega arvestamist drenaažisüsteemide projekteerimisel ja rekonstrueerimisel. Materjal on suunatud põllumajandustootjatele, maaparandusspetsialistidele ja keskkonnakaitsjatele, et edendada rohelist taristut koos traditsioonilise maaparandusega.
11:15–11:45
Vilda Grybauskiene (Lietuvos Inžinerijos Kolegija)
Uued suunad Leedu maaparandustegevuses: saagikuse, keskkonnaeesmärkide ja veemajanduse tasakaalustamine
Ettekandes käsitletakse Leedu kui ühe maailma enim kuivendatud riigi vajadust muuta suhtumist ning kohandada maaparandussüsteemid tänapäevaste kliima- ja keskkonnanõuetega. Vilda Grybauskiene publikatsioonid on oluliseks aluseks Leedu riiklikule poliitikale, mis püüab lõimida tehnilised lahendused keskkonnakaitse eesmärkidega.
☕ Kohvipaus
11:45–12:05 Kohvipaus
II sessioon – Planeerimine ja looduspõhised lahendused
12:05–12:40
Arturs Veinbergs (Latvia University of Life Sciences and Technologies)
Vee voolusuunad maapinnal ja valgala määramine: praktilised rakendused kuivenduse planeerimisel
Arturs Veinbergs on spetsialiseerunud hüdroloogilisele modelleerimisele. Kasutades GIS-i (geograafilised infosüsteemid) ja kõrge eraldusvõimega LIDAR -andmeid, töötab ta välja meetodeid vee liikumisteede täpseks määramiseks ja valgala piiritlemiseks, pakkudes nii praktilisi lahendusi kuivenduse planeerimiseks ja üleujutusriskide vähendamiseks.
12:40–13:15
Sara Vaskio (Municipality of Raseborg, Finland)
Kahetasandilise nõlvaga kuivenduskraavid põllumajandusmaadel: kogemused looduslähedaste võtete kasutamisest Raasepori jõe valgalal.
Kahetasandilise nõlvaga kuivenduskraavidel väheneb hooldusvajadus, suureneb isepuhastusvõime ja leidub paremaid elupaiku kaladele ja taimedele. Sara Vaskio tutvustatav uuring analüüsib nende lahenduste mõju kogu Raasepori jõe valglale mitte ainult üksikutele lõikudele.
🍽 Lõuna
13:15–14:15 Lõuna
III sessioon – Mõjud veele ja keskkonnale
14:15–14:50
Ainis Lagzdins (Latvia University of Life Sciences and Technologies)
Põua ja üleujutuste mõjud vee kogusele ja kvaliteedile põllukuivenduses
Ainis Lagzdins on Läti Maaülikooli professor ja juhtivteadur, kes on spetsialiseerunud põllumajanduslikule veemajandusele ja hüdroloogiale.
14:50–15:25
Jürgen Sarjas (University of Tartu)
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhusus
Jürgen Sarjas on Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia nooremteadur, kes uurib soometsade kraavkuivenduse rekonstrueerimise mõju veekvaliteedile ja kasutatavate veekaitsemeetmete tõhusust.
IV sessioon – Koostöö ja tulevikutegevused
15:25–15:40
Maa- ja Ruumiamet
Koostööst keskkonnasäästlike võtete rakendamisel LIFE SIP WetEST projektis
LIFE SIP WetEST on Euroopa Liidu rahastatud keskkonnaprojekt, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine ning Eesti veekogude seisundi parandamine. Projekt keskendub süsteemsetele muutustele veemajanduses, rakendades 105 erinevat meedet.
Lõppsõnad
15:40–16:00 Kokkuvõte, arutelu ning õhtuse programmi ja järgmise päeva tegevuste tutvustus, kohv ja vabas vormis arutelud
Õhtune programm
19:00–22:00 Õhtusöök hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn
Korralduslik info
Konverentsi ametlikud keeled on eesti ja inglise keel. Ettekandeid ja arutelusid tõlgitakse vastavalt vajadusele eesti keelest inglise keelde ja inglise keelest eesti keelde.
Konverentsi osavõtutasu on 75 eurot. Oluline makseinfo:
Registreerimine on lõppenud.
27. mai väljasõidu päevakava
08.45 Kogunemine hotell Meritoni juures, buss kohal
09.00 Väljasõit hotell Meritoni juurest
09.45 Kostivere kraav, põllumajandustootja vaade: Andres Oopkaup
10.30 Jägala jõgi kaob maa alla Kostiveres
10.50 Rebala karstiala
11.20 Linnamäe pais
12.10 Jägala juga
12.45 Jõelähtme rahvamaja
13.00-14.00 Lõuna ja päeva lõpetamine
Küsimuste korral palun pöörduge [email protected]
Kohtumiseni konverentsil!