Aga küsigem ausalt: kas kõik riigi tegevused, mida nimetame avalikuks teenuseks, ka tegelikult väärivad maksumaksja raha? See küsimus ei ole kerge, kuid kui me seda ei esita, ei saa avalikus sektoris muutust tekkida.
Maa- ja ruumiamet (MaRu) on otsustanud, et ei vaata sellest küsimusest kõrvale. Vastupidi: oleme selle seadnud üheks oma teenuspõhise juhtimise keskseks lähtekohaks.
186st 32ni – miks me vähendasime oma teenuste arvu?
Kui mitu riigiasutust liitus, tuli MaRusse 186 teenust. Selline hulk ei pruugi esmapilgul midagi öelda, aga esitasime iga teenuse kohta kolm lihtsat küsimust. Miks me seda teeme? Kellele seda vaja on? Kas maksumaksja peaks selle kinni maksma?
Küsimused ei olnud retoorilised. Ja need viisid meid tõdemuseni, et osa meie tegevusi ei loo tegelikku väärtust ei kliendile ega ühiskonnale. Nii koondasime 186 teenust 32ks selgelt kirjeldatud ja eesmärgistatud teenuseks. Nende eest hakkasid vastutama konkreetsed teenusejuhid, kelle ülesanne on tagada, et iga teenus oleks mõtestatud, toimiv ja vajadusel arenev.
Näiteks tõime kokku seni eraldi hallatud teenused – riigimaa võõrandamine kohalikele omavalitsustele, riigimaa võõrandamine enampakkumisel ja riigimaa võõrandamine kasutusvaldajale. Sisuliselt on see üks ja sama tegevus – riigimaa võõrandamine, kuid varem toimetati nendega eraldi. Samuti lõpetasime tegevused, millel puudus lisandväärtus, nagu kinnisvaraturu ülevaadete koostamine – seda pakuvad juba turuosalised ning meie panus ei olnud põhjendatud.
See ei ole pelgalt juhtimise korrastamine, vaid väärtuspõhine valik: kas me loome midagi, mida on tõesti vaja, või lihtsalt täidame süsteemi inertsist?
Teenuspõhine juhtimine
Teenuspõhine juhtimine ei ole lihtsalt uus struktuurimudel ega moesõna. See on põhimõtteline mõtteviisi muutus. Enam ei vaata me riigitööd osakondade, üksuste või ülesannete kaupa, vaid püüame iga tegevust näha inimese – kodaniku, ettevõtja või kohaliku omavalitsuse – vaatenurgast.
Näiteks kui inimene soovib liita maatükke või alustada ehitust, ei tohiks ta raisata aega, püüdes välja selgitada, millise ametniku poole pöörduda või millist õigusakti lugeda. Meie ülesanne on pakkuda selgeid ja arusaadavaid teenuseid, selle asemel et lasta inimestel ekselda süsteemis, mille mõistmine eeldaks justkui juristikraadi.
Mida võidab maksumaksja?
Teenuspõhine juhtimine aitab vähendada dubleerimist, lihtsustada protsesse ja säästa aega. Aga mis kõige tähtsam: see aitab vähendada kulusid. Iga selge teenus, mille eesmärk ja vajadus on läbi mõeldud, aitab meil loobuda ühiskonnale minimaalse mõjuga ebaefektiivsetest tegevustest.
Küsides iga teenuse kohta, kas see väärib maksumaksja raha, ei püüa me piirata riigi rolli. Vastupidi: tahame tagada, et avaliku sektori roll oleks õigustatud, läbipaistev ja tõesti vajalik. Et iga euro, mis maksumaksja maksab, töötaks tema kasuks.
Teenistujale loob see tähendust
Teenuste ümbermõtestamine pole oluline ainult ühiskonna, vaid ka riigitöötaja jaoks. Kui inimese töö on seotud konkreetse teenusega, millel on eesmärk ja mõju, muutub ka tema panus selgemaks. Vastutus ei ole enam ebamäärane, vaid jagatud ja sisuline. See tõstab motivatsiooni ning annab tööle rohkem tähendust.
Tee, mida käime koos
Teenuspõhisele juhtimisele üleminek on teekond, mis vajab aega ja koostööd. Me ei eelda, et kõik muutub üleöö. Aga oleme otsustanud, et seda teed peab minema. Mitte selleks, et paista uuenduslikud, vaid selleks, et olla ausad enda ja maksumaksja ees.
Eesmärk ei ole teha vähem. Eesmärk on teha paremini ja ainult seda, millel on mõte ja mõju. Seega, kas iga riigiteenus väärib maksumaksja raha? Vastus: mitte kõik. Aga need, mis väärivad, peavad toimima laitmatult.
Teenuspõhise riigi loomine ei ole ainult ühe organisatsiooni juhtkonna otsus, vaid ühine valik. Mitte bürokraatiat, vaid väärtust. Mitte struktuuri, vaid teenust.
