„Ruumiotsused on pikaajalise mõjuga ning tihtilugu näeme otsuste mõju alles aastate, kui mitte aastakümnete pärast. Arutasime konverentsil, kuidas teha julgeid, teadmistele tuginevaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid ka siis, kui need ei ole lihtsad,“ ütles Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.
Konverentsi avasid Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev. Seejärel vastasid Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko, PRIA peadirektor Margus Noormaa, PPA peadirektor Egert Belitšev, president Ülle Madise sisepoliitika nõunik Vladimir Svet ja riigiarhitekt Tõnis Arjus küsimusele, milline üks otsus muudaks Eesti paremaks.
Tervisekassa esindajad Monika Prits ja Paul Lilje rääkisid, kuidas teha vähemate ressurssidega rohkem ning milliseid võimalusi pakub selleks tehisintellektil põhinev arendus. Ettevõtja Taavi Kotka keskendus oma ettekandes otsustamisele ja tehnoloogiale ning CGI Eesti juhatuse esimees Andres Birnbaum arutles riigi rolli üle IT-teenuste korraldamisel.
Kolm otsustuslaborit keskendusid valikutele, mille mõju ulatub planeeringutest ja maakasutusest kuni inimeste igapäevaste otsusteni.
Halb planeering võib ühiskonnale kalliks maksma minna
Ruumiloome otsused mõjutavad nii inimeste elukeskkonna kvaliteeti kui ka investeeringute tasuvust. Otsustuslaboris „Palju maksab halb planeering?“ arutasid riigiarhitekt Tõnis Arjus, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juht Kristi Grišakov ning Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm, millised on halbade või edasi lükatud otsuste tagajärjed. Samuti otsiti tasakaalu eri osapoolte vajaduste vahel ja arutati, kuidas vältida otsuseid, mille tegelik hind selgub alles aastaid hiljem.
Kas sajandivanune maakorraldus vajab uut lähenemist?
Tänavu möödus 100 aastat Eesti maakorralduse seaduse vastuvõtmisest. See andis põhjust küsida, kas praegune maakorralduse süsteem vastab tänastele ja tulevastele vajadustele. Mis toimib hästi, kus on kitsaskohad ning milliseid muudatusi vajab Eesti, et maakorraldus oleks selgem, paindlikum ja tulevikukindlam?
Arutelus osalesid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor ja maakorraldusõiguse ekspert Triinu Rennu ning notar Priidu Pärna. Arutelu juhtis MKM-i maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama.
Kas ruumiandmed aitavad vältida rumalaid otsuseid?
Ruumiandmed ei ole ainult spetsialistide töövahend – need mõjutavad inimese otsuseid, mida teeme uut kodu ostes, liikumist planeerides või ettevõttele investeerimiskohta valides. Otsustuslaboris toodi andmed igapäevaste ja strateegiliste valikute keskmesse. Valdkonna eksperdid näitasid lühiettekannetes, kuidas erinevad andmekogud ja kaardirakendused aitavad hinnata elukeskkonda, teenuste kättesaadavust ja ruumilisi võimalusi. Eraldi tähelepanu said ruumiandmete kasutamine liikuvuse planeerimisel ning nende roll ettevõtete investeerimisotsuste ettevalmistamisel.
Päeva lõpetasid Maa- ja Ruumiameti innovatsiooniprojektide esitlused ja demod, mis näitasid, kuidas tehnoloogia aitab teha kiiremaid ja paremaid ruumiotsuseid ning arendada riigi teenuseid.
Maa- ja Ruumiameti visioonikonverents „Otsustusjulge Eestimaa“ toimus 12. novembril 2026 värskelt avatud Loodusmaja Tarus.
