Struve geodeetiline kaar 20 aastat UNESCO maailmapärandi nimekirjas

15.07.2025 | 11:24

2025. aastal tähistame Struve geodeetilise kaare lisamist UNESCO maailmapärandi nimekirja 20. aastapäeva. Struve meridiaanikaar kanti nimekirja 15. juulil 2005. aastal, mil Durbanis (Lõuna-Aafrika Vabariigis) toimus 29. maailmapärandi komitee istung. See rahvusvaheline tunnustus anti Struve kaarele kui silmapaistvale teaduslikule saavutusele, mis aitas määrata Maa täpse kuju ja suuruse ning tähistab rahvusvahelist koostööd teaduse nimel.

Struve geodeetiline kaar on väärtuslik piiriülene pärand, mis näitab paikade, keelte, rahvaste ja looduse mitmekesisust. See on osa inimkonna teadusloost ja püüdest mõista meie planeeti – selle kuju, suurust ja asendit.

Juubeliaasta puhul valmis Struve kaare tutvustav video, mida saad vaadata siit.

Mis on Struve geodeetiline kaar?

Struve meridiaanikaar on ajalooline triangulatsioonimõõtmiste ahel, mille rajas 19. sajandil teadlane Friedrich Georg Wilhelm Struve. Selle eesmärk oli määrata ühe meridiaanikaarekraadi pikkus, et arvutada Maa kuju ja mõõtmeid suure täpsusega.

Struve kaar kaardil. Allikas: Soome Maamõõduametist (National Land Survey of Finland)

Aastatel 1816–1855 toimunud mõõtmiste tulemusena määrati 25°20' pikkune meridiaanikaare lõik (u 2800 km), mis ulatus Hammerfesti linnast Norra põhjarannikul kuni Izmailini Musta mere ääres Ukrainas. See oli 19. sajandi kõige ulatuslikum ja teaduslikult ambitsioonikam kraadimõõtmine.

Kaare mõõtmine hõlmas 258 kolmnurka ja 265 põhipunkti, millest 34 on tänaseni hästi säilinud ja kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja. Eesti alal asub neist kolm:

  • Tartu Tähetorn (Tartus Toomemäel)
  • Simuna-Võivere baasjoone otspunktid Simunas ja Võiveres
Tartu Tähetorn (Tartus Toomemäel). Pildi autor: A. Tennus
Simuna baasjoone otspunkt
Simuna baasjoone otspunkt. Pildi autor: K. Kollo
Võivere baasjoone otspunkt. Pildi autor: K. Viiksaar/L. Harjo

Vaata lisaks:

open graph imagesearch block image