Eesti kaardi lugu on kujunenud läbi erinevate riigikordade tänapäevani välja – alates antiik- ja keskaegsetest kirjeldustest, Rootsi ajast, Vene ja Baltisaksa ajastust, esimesest Eesti Vabariigist, nõukogude okupatsioonist taasiseseisvunud Eesti ja tänapäevani.
Kui vana on Eesti kaart?
Sellele küsimusele täpset vastust anda on raske. Kuni 17. sajandini tehti Eesti ala kohta kaarte mujal – veel 16. sajandi alguses põhines info Põhja-Euroopa kohta peamiselt antiik- ja keskaegsetel kirjeldustel ning seda piirkonda on kujutatud vähestel tolleaegsetel kaartidel.
Esimese enam-vähem korrektse Põhja-Euroopa kaardi „Carta marina“, kus on kujutatud ka Eesti ala piirjooned, suuremad saared, Liivi laht ja Eesti alal kokku 35 kohanime, koostas 1539. aastal Rootsi õpetlane Olaus Magnus.
Võib üsna kindlalt väita, et sealt edasi on asi läinud ainult täpsemaks ja palju ajaloolist kaardimaterjali on saadaval ka Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ajalooliste kaartide rakenduses.
Millal hakati Eesti kohta andmeid kaardile kandma?
Eesti rahvusliku kartograafia alguseks peetakse krahv Mellini aastatel 1798-1810 välja antud „Liivimaa atlast“, mis koosnes üldkaardist ja 14 kreisikaardist, millest 10 olid Eesti ala kohta. Mellini Liivimaa atlas on ka MaRu X-GIS rakenduses olemas ja uurimiseks valmis.
Tuleb tõdeda, et sedavõrd uhkeid joonistusi ja detaile tänapäevastelt MaRu kaartidelt kahjuks ei leia. Küll on aga võimalik võrrelda tolleaegset kaarti tänapäevasega. Kasutades ekraanijagajat (kaks vastassuunalist noolt/kolmnurka) kaardirakenduse paremas servas, saab avada kaks eri ajastu kaarti ning siis ekraani keskel olevat liugurit paremale-vasakule liigutades võrrelda, kuidas kaardid teineteisest erinevad ja kuidas näiteks rannajoon muutunud on. Või teha järeldusi toonase kaardistustäpsuse osas.
Animatsioon illustreerib, kuidas tolleaegsel kaardil Tallinna piirkond praegusest aluskaardist erineb. Samas tuleb nentida, et suur osa Eesti rannajoonest on peale kantud väga detailselt ja päris sarnaselt tänapäevasega.
Kuidas on Eesti kaart kujunenud?
19. sajandi teisel poolel Vene ja Baltisaksa ajastul, veel enne Eesti Vabariiki, ilmusid järjepanu kolme-, kahe- ja üheverstakaardid, milledest viimane Eesti alal ja ka mujal Vene sõjaväe peamiseks taktikaliseks kaardiks kujunes. Seda kasutati ka Eesti Vabadussõjas, pärast sõda Eesti Vabariigi kaitseväes ning iseseisvusaja esimestel aastatel ka maamõõdutöödel.
Kaarditekstid on muutunud venekeelseteks ja sellist iluelementi enam juures pole kui Liivimaa atlasel.
Seoses iseseisvumisega hakati aastatel 1918-1940 Eesti Vabariigis oma kaarte ise tegema. Sel ajal anti välja esimene eestikeelne Eestimaa (seina)kaart (1 : 420 000). Järgnevatel aastatel veel lisaks erinevaid topograafilisi kaarte, naaberriikide ülevaatekaarte, matkakaarte, koolide seinakaarte, kooliatlaseid, kaartidega maateadusõpikuid, pea kõikide linnade kohta linnaplaane, maanteekaarte, raudteekaarte, merekaarte, kõrgussuhete kaart ja ka skeemiline katastrikaart, millest osad lehed jäid okupatsioonide tõttu välja andmata.
Eesti kartograafia oli arenenud Euroopa riikidega võrdsel tasemel. Algupäraste kaardiväljaannete arvuks ajavahemikul 1918–1940 hinnatakse vähemalt 600, seega keskmiselt 28 kaarditeavikut aastas.
MaRu kaardirakendusest võib selle perioodi kohta leida mitmeid topograafilisi kaarte - 25T, 50T ja 200T, aga ka linnaplaane. Allpool stiilinäited esimese vabariigi aegsetest kaartidest.
Järgnes nõukogude okupatsioon ja eesti kartograafia areng katkes. Kõik Eesti Vabariigi Kaitsevägede kartograafilised ja geodeetilised materjalid ning arhiivid viidi Eestist ära, kaarte hakati kokku korjama ja hävitama. Kaartide koostamine, kirjastamine ja trükkimine oli NSV Liidus rangelt tsentraliseeritud, kaardid koostati kõigepealt vene keeles, eesti keeles võisid need ilmuda teise trükina. Alates 1960. aastatest ilmunud kaartide alus oli moonutatud. Kaardid olid infovaesed, sest mõõtkava oli väike ja paljud andmed salastatud.
Nõukogudeaegsed kaardid on samuti MaRu kaardirakenduses esindatud. Lisaks ekraani pooleks jagamise võimalusele on erinevate kaardikihtidega võimalik mängida neid juurde lisades ning läbipaistvust muutes. Selleks kasutada Minu kihid funktsiooni all vasakus nurgas.
1980. aastate lõpp ja oma riigi taastamine tõid kaasa ka uued tuuled kartograafias. Seoses muutunud oludega hakati kaartide koostamise, väljaandmise ja kasutamise reegleid lõdvemaks laskma. Salastamiseeskirju hakati ignoreerima ning asutati esimesed kohalikud kaarditootmisega tegelevad väikeettevõtted.
1992. aastal tunnistati kõik topograafilised kaardid, geodeetilised ja gravimeetrilised andmed, välja arvatud kaitsejõudude materjalid, piiranguteta kasutatavateks (Riigi Teataja 1992, 6, 89).
1990. aastal, aasta enne Eesti iseseisvuse taastamist, moodustati Maa-amet, mille üheks esmaseks ülesandeks sai riiklike kaartide koostamine ja levitamine.
1991. aastal töötati välja ja kinnitati põhikaardistuse projekt - kaardistamise lähteandmeteks on algusest peale olnud aerofotod, välitööde materjalid, olemasolevad kartograafilised ning statistilised andmed.
Projekti algusaastatel 1991-1995 toodeti kaardid käsitsi ehk arvutit kasutamata. Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal. Alates 1997. aastast on kogu põhikaardi tootmise protsess digitaalne. Põhikaardi digitaalandmed olid aluseks Eesti topograafilise andmekogu (ETAK) loomisel. Esimene ETAK andmetel põhinev põhikaart genereeriti andmebaasi väljavõtte seisuga 02.02.2009 (allikas MaRu geoportaal).
Kuhu on praeguseks jõutud?
1. jaanuaril 2025 sai Maa-ametist Maa- ja Ruumiamet, kus kaardistustegevusel ja kaartidel on riigi seisukohast endiselt väga suur ning ajas üha kasvav tähtsus. Kui algselt teostasid avaliku pakkumise teel töid erafirmad, siis praeguseks on kogu tootmine lendamisest põhikaardini MaRu enda kätes.
Kvaliteetsed kaardiandmed on paljude riigi funktsioonide täitmise eelduseks. MaRu loodavatest kaardiandmetest lähtuvad praktiliselt kõik maakorraldus- ja hindamistoimingud, nende põhjal seatakse loodusobjektidest tulenevaid piirangualasid, neid kasutavad kaitsejõud ja teised julgeolekuasutused ning need on mugavate ja automaatsete avalike teenuste loomise eelduseks. Lisaks on MaRu aluskaardid kasutusel ka paljudes avalikes kaardirakendustes. Tänasel päeval sünnivad aluskaardid peaaegu otseülekandena aerofotode põhjal ja igaüks saab kaardi loomisel kaasa rääkida. Kõigil on võimalik teha märkusi ja muutmisettepanekuid, kui tundub, et kaardipilt (ETAK andmed) on vananenud – midagi on pildilt puudu, üle või muutunud kujuga. Kui ettepanekud on kaardistamist reguleeriva määrusega kooskõlas, kantakse need ka kaardile. Kõige kiirem viis muutustest teada andmiseks on kirjutada [email protected] postkasti, aga võib kasutada ka X-GIS-i tagasiside andmise võimalust, ’i’-täht üleval paremas nurgas või maakatastris Minu kataster ’Tagasiside’ nupukese alt.
Olenevalt nähtusest (hooned ja teed kiiremini, kõlvikud veidi aeglasemalt) on täna tehtud muudatused juba homme või hiljemalt järgmisel nädalal kaardirakenduse kaartidel nähtavad.
Fragment 2025. aasta Eesti põhikaardist. Põhikaart valmistatakse üks kord aastas aasta esimeses kvartalis, ETAK andmete põhjal.
Allikas: Artiklis kasutatud ajalooliste sisutekstide allikas, kui ei ole märgitud teisiti, on Maa-ameti veebiväljaanne "Eesti ala jõudmine kaardile" (2019, koostaja Irja-Gea Kukk).
Autor: Maa- ja Ruumiandmete kaardiandmete osakonna peaspetsialist Nele Jäetma
Loomise kuupäev: 17.08.2025
