Geo3D - Eesti ruumiandmete tulevik

Ilmselt on paljud eestimaalased uudistanud ortofotosid ja kaardiandmeid Maa- ja Ruumiameti (MaRu) X-GIS kaardiserveris. Võib-olla vähem tuntud, kuid sellegipoolest tähelepanuväärsed on ka 3D andmeid näitavad kaardiserverid e-ehituse portaalis ja 3d.maaruum.ee. Teadlikumad kasutajad on harjunud käima ka MaRu geoportaalis avaandmeid alla laadimas, et neid oma projektides kaasata. 

3D kaardil on võimalik vaadata infot ehitiste otstarbe, registrikoodi, energiamärgise jm kohta. 

Kõik  eelnev võib tunduda nii igapäevase ja ootuspärasena, et me ei oskagi enam selle üle üllatuda või uhkust tunda, kuid tegelikkuses pole maailmas väga palju riike, kus erinevad kaardi- ja ruumiandmed oleksid sama mugavalt kättesaadavad ja näiteks ehitusloa saanud hoonete puhul ka reaalajas uuenevad.

Tallinna kesklinn 3D digitaalses kaksikus koos planeeritavate hoonetega. 

Aga tänapäeval areneb tehnoloogia tohutu kiirusega ning andmete kogumisel, töötlemisel ja levitamisel tuleb pidevalt ajaga kaasas käia, et pakkuda tarbijatele parima kvaliteediga ruumiandmeid kogu Eesti kohta. Siin tulebki mängu Geo3D strateegia, mis on kompleksne programm, hõlmates rea tegevusi aastatel 2023-2026 ning mille realiseerimise järgselt on Eestimaa ruumiandmed veelgi paremini hoitud ja kättesaadavaks tehtud. Nagu nimestki näha, on suur rõhk kolmemõõtmelistel (3D) andmetel, kuid Geo3D eesmärgiks on muuta kogu kaardiandmete hõive ja tootmisprotsess efektiivsemaks, nii et kasu saavad sellest kõik, ka need, kellel on vaja ainult traditsioonilisi, kahemõõtmelisi andmeid, näiteks Eesti põhikaarti või ortofotosid.  

3D kaardil saab ka mõõtmisi teostada. 

Geo3D strateegia on Maa- ja Ruumiameti suunanäitaja, mis määratleb, kuidas arendada ja rakendada 3D ruumiandmeid Eesti riigi ja ühiskonna vajadusteks. Strateegia valmis 2023. aastal ning selle eesmärk on aastaks 2026 luua terviklik 3D ruumiandmete võimekus — alates andmehõivest ja analüüsist kuni mudeldamise ja visualiseerimiseni. Peamine on tagada, et 3D andmeid oleks lihtne kasutada erinevates valdkondades: planeerimises, ehituses, aadresside halduses, aga ka mujal. 3D aitab paremini visualiseerida ja seetõttu aitab ümbritsevat paremini mõista. Nii jõutakse paremate ruumiotsusteni ning ka kulude kokkuhoiuni riigis ja omavalitsuse tasandil. Pikaajalist suunda näitava strateegia ning selle elluviimist toetava 2023. aastal valminud analüüsiga saab tutvuda geoportaalis.

Geo3D elluviimine on täies hoos 

Geo3D eesmärkide elluviimise nimel oleme pingutanud juba mitu aastat ning 2025. aastaks on tehtud märgatavaid edusamme. Alates sellest kevadest on töös uued aeromõõdistusseadmed (loe lähemalt blogiartiklist Kuidas valmivad ortofotod? või geoportaalist) ning juba aasta lõpuks jõuavad kõigini uue ning tunduvalt kõrgema kvaliteediga ortofotod ja punktipilved.

Alates 2021. aastast oleme panustanud 3D mudelite loomisele. Praegu on kõigile kättesaadavad täpsed ja ajakohased kolmemõõtmelised mudelid kogu Eesti hoonete ja rajatiste (sillad, kasvuhooned, katusealused, tuuleturbiinid) kohta, samuti võib 3D keskkondades vaadata oma õiges asukohas ja suuruses miljoneid puid. Kõik need andmed on koos Eesti digitaalses kaksikus, kus võrreldes tavapäraste kahemõõtmeliste kaartidega saab palju intuitiivsemalt: 

• vaadelda ja tutvuda interaktiivselt mistahes Eestimaa osaga, vajadusel piiludes iga nurga taha 

• saada kiiremini ja selgemalt ülevaadet meie elu mõjutavatest loodulikest protsessidest. 3D keskkonnas on näiteks väga lihtne visualiseerida võimalikke üleujutusi või päikese poolt valgustatud ja varjus olevaid alasid suvalisel ajahetkel. 

• olla kursis inimtekkeliste muutustega, jälgides planeerimisprotsesse. Igaühel on ka ise võimalik kavandada uut puukuuri või kasvuhoonet ning leida neile kiirelt sobivaim asukoht oma koduaias. 

3D kaardid võimaldavad ka päikese liikumist visualiseerida, et lillepeenrale või kasvuhoonele sobilik koht valida.

Nii nagu Geo3D annab lisaks 3D andmetele hoogu juurde ka 2D andmete tootmisele, samamoodi on MaRu fookuses ka 4D andmed: selleks lisame ruumiandmetele ajalise mõõtme.  E-ehituse portaalis saab juba praegu vaadelda planeeritavaid hoonestusalasid ning X-GIS ajalooliste kaartide rakenduses Eesti ala kujutamist vanadel kaartidel ja fotodel. Tulevikus tahame aga ajajoont venitada pikemaks mõlemas sihis — tuua arhiividest välja veelgi rohkem ajaloolisi ruumiandmeid  ning visualiseerida senisest paremini meie elukeskkonna tulevikuvaateid ehk planeeringuid. 

Mida võib lähitulevikus veel oodata? 

Üheks Geo3D strateegiliseks eesmärgiks on kaardiandmete kiirem tootmistsükkel, millest võidaksid kõik meie andmete tarbijad. Näeme, et tulevikus aitab inimest-kaardistajat järjest rohkem tehisintellekt (ehk tehisaru). Oleme selles vallas tegemas esimesi samme ning lükkamas käima innovatsiooniprojekti, et koostöös majaväliste spetsialistidega õpetada-treenida tehisarul põhinevat süsteemi selliseks, et aasta või paari pärast jõuaksid MaRu kaarditooted kasutajateni kiiremini kui seni võimalik on olnud. Täpsemal oli sellest juttu eelnevas blogipostituses. 

Lisaks ruumiandmete kogumisele ja töötlemisele on üks võtmetähtsusega valdkond ka andmete avalikustamine. See on koht, kus Geo3D tulemused tavakasutajatele ilmselt kõige nähtavamaks saavad. 2025. aasta alguses alustasime X-GIS 3D loomist. Sellest saab uus veebiaken, mis ühendab endas senised MaRu 2D ja 3D kaardirakendused ühtseks kasutajakogemuseks. Enamgi veel: X-GIS 3D kaugem eesmärk on viia kõik Eesti avaliku sektori kaardiaknad ühetaoliseks nii väljanägemiselt kui toimimiselt, et kasutajad saaksid lihtsamalt keskenduda kaardiaknas kuvatavale sisule. Lisaks uuele disainile toob XGIS-3D lihtsama andmete kooskasutuse (sealhulgas 2D ja 3D andmete vaatamise võimaluse ühes aknas), lihtsama andmete allalaadimise, ajaga seotud ruumiandmete visualiseerimise ja palju muudki. Praeguste plaanide järgi peaks uuem ja parem X-GIS jõudma avalikkuse ette 2026. aasta lõpuks. 

Joonis 3. Niimoodi hakkavad MaRu kaarditeenused lähitulevikus välja nägema. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Geo3D on juba muutnud Eesti ruumilise info ja mudelid täpsemaks ja paremini kasutatavaks ning sellekohane areng jätkub ka edaspidi. Koos sellega läheb paremini kõigil meil, kelle töö, isiklik vajadus või hobi on seotud ruumiandmetega. 

Autor: Maa- ja Ruumiameti geoinfosüsteemide arenduse osakonna nõunik Hanno Kuus