Piir on alati määratud looduses
Piiri asukoha määrab maamõõtja, kes tähistab selle maastikul vastavalt kehtivatele nõuetele – näiteks piiripunktide, piiritähiste või looduslike objektide abil. Katastri roll on see piir riiklikus infosüsteemis nähtavaks ja üheselt mõistetavaks teha.
Kui looduses olev piir ja katastrikaardil kujutatud piir ei lange kokku, kehtib omandiõiguse mõttes alati looduses määratud piir. Joon kaardil on selle piiri kirjeldus, mitte vastupidi.
Kuidas on tekkinud tänased ebatäpsused?
Eestis on ligikaudu 775 000 katastriüksust ning hinnanguliselt on umbes poolte nende piiride andmed ebatäpsed. Põhjused ulatuvad 1990. aastate maareformi aega.
Maareformi eesmärk oli maa võimalikult kiiresti õigetele omanikele tagasi anda. Selle nimel tehti maatoiminguid enamasti:
- vanade kaartide ja kaardimaterjalide alusel;
- mõõdulinte ja muid lihtsaid vahendeid kasutades;
- sageli ilma tänapäevase koordinaatsüsteemita.
Tollal oli tavapärane mõõtemääramatus kuni kümneid meetreid. Tänapäeval on nõuded hoopis teised: piirimärkide koordineerimise täpsus on maapiirkondades 35 cm ja tiheasustusaladel 10 cm. Kui need kaks maailma – vanad mõõdistused ja tänapäevane täppiskaardistus – kokku saavad, ilmnevadki vastuolud.
Lisaks võivad ebatäpsused tekkida ka muudel põhjustel:
- maamõõtja viga andmete katastrisse esitamisel;
- mõõdistamine väljaspool riiklikku koordinaatsüsteemi (maatüki kuju on õige, kuid asukoht kaardil nihkes);
- piiriga seotud loodusobjekti, näiteks avaliku veekogu kaldajoone, looduslik muutumine.
Kas maaomanikud on kohustatud tellima maamõõtja?
Ei. Mõõdistamine on vajalik eelkõige siis, kui maaga tehakse toiminguid, mille puhul on täpsed piiriandmed olulised - nt ehitamine, seejuures eriti kinnistu serva ehitamine, või metsa raiumine, sest täpne mõõtmine võimaldab maandada maaomaniku riske.
Miks piiri asukohta katastrikaardil täpsustatakse?
Katastrikaardil piiri asukohta täpsustatakse eelkõige:
- uute ja täpsemate mõõdistusandmete alusel;
- juhul, kui piiriga seotud loodusobjekti asukoht on muutunud.
Sellistel juhtudel ei muudeta piiri looduses, vaid korrigeeritakse selle kajastust riiklikus infosüsteemis.
Miks võib muutuda maatüki pindala?
Piiri asukoha täpsustamisega kaasneb enamasti uus pindalaarvutus. Varasem pindala võis olla arvutatud:
- ebatäpsete mõõdistuste põhjal;
- ligikaudse kaardikujutise järgi;
- ajal, mil tehnilised võimalused olid piiratud.
Täpsem piirijoon annab täpsema matemaatilise tulemuse. Seetõttu võib pindala katastris suureneda või väheneda, kuigi füüsilist maad looduses ei ole ei juurde tulnud ega ära kadunud.
Erandiks on looduslikud protsessid, näiteks mere ääres asuvad kinnistud. Kui meri maad ära uhub või juurde annab, muutubki eraomandi pindala, sest meri kuulub riigile. See on looduslik protsess, millega rannaalade omanikud peavad arvestama.
Miks ebatäpsed andmed on probleem?
Ebatäpsed piirid võivad kaasa tuua väga praktilisi ja kulukaid probleeme: piirde, sauna või isegi elumaja ehitamine võib hiljem osutuda osaliselt naabri maale rajatuks. Eestis on olnud juhtumeid, kus kohus on käskinud valesse kohta rajatud aia lammutada, sest see ulatus naaberkinnistule. Loe näite kohta https://maaruum.ee/blogi/kinnistu-piiri-lahedal-ehitades-veendu-piiri-asukohas. Samuti tuleks täpse piiri asukohas veenduda enne raiet.
Kes vastutab piiride korrashoiu eest?
Kinnistu piiride korrashoiu eest vastutab maaomanik. Kui piir looduses ei ole teada, piirimärgid on kadunud või ei ühti katastrikaardiga, tuleb tellida maamõõtja.
Kui ilmneb, et varasem maamõõtja on teinud vea ja see on tõendatav, saab Maa- ja Ruumiamet nõuda vea parandamist maamõõtjalt. Kui aga mõõdistus on tehtud ammu või maamõõtja ei tegutse enam, jääb uute mõõdistuste tellimine omaniku kanda.
Kuidas aru saada, kas kinnistu andmed on täpsed?
Maatüki andmeid saab vaadata minu.kataster.ee veebilehelt (otsida saab nii aadressi kui ka katastritunnuse või kinnistusraamatu registriosa numbri järgi). Juhul, kui maaomanikul on erinev teadmine piiri asukohast ehk sellest, mida ta kaardil näeb, saab võtta ühendust tegevuslitsentsi omava maamõõtjaga või Maa- ja Ruumiameti ehk katastripidajaga.
- kui mõõtmisandmete juures on märge L-EST, tähendab see, et piirid on määratud looduses olevate piiripunktide alusel ning mõõdistatud pärast 2003. aastat – need on üldjuhul täpsed;
- kui katastris on katastriüksusel märge „Pindala on ebatäpne” või piiripunkti juures märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“, siis on selle eesmärk juhtida maaomaniku tähelepanu vajadusele piiriandmeid täpsustada (see on vajalik eelkõige enne olulisi otsuseid – näiteks metsatöid, kinnistu piiri lähedale ehitamist või müüki).
Kui piirimärgid looduses on olemas ja üheselt mõistetavad, kehtivad need ka siis, kui kaardirakendus näitab veidi teistsugust joont. Kui piirimärgid on kadunud, aitab nende asukoha tuvastada maamõõtja.
Miks riik ei mõõda kõiki piire ise ümber?
Kampaania korras poolte Eesti katastriüksuste ümbermõõdistamine oleks:
- äärmiselt kulukas;
- aeganõudev (võrreldav maareformi pikkusega);
- ebamõistlik nende kinnistute puhul, kus vaidlusi ei ole ja tehinguid ei plaanita.
Lisaks ei pruugi kõik maaomanikud soovida riigi sekkumist oma eraomandisse. Seetõttu toimib maamõõtmine vabaturu põhimõttel ning riik sekkub vaid siis, kui selleks on selge alus.
Mõõdistamine on vajalik nende maatükkide puhul, kus piiriandmed veel ei ole täpsed ja eelkõige siis, kui maaga tehakse toiminguid, mille puhul täpsed piiriandmed on olulised. Nt ehitamine, eriti kinnistu serva ehitamine, metsa raiumine vmt ja siis võimaldab täpne mõõtmine maandada maaomaniku riske. Pole mõistlik, et selle tegevuse eest maksavad kõik maksumaksjad solidaarselt riigieelarvest.
Võta ühendust!
-
Kui maaomanikul on maatüki osas küsimusi või ta soovib saada nõu, kuidas katastriandmed täpseks saada, pöördu MaRu poole: [email protected] ja infotelefon on 665 0600.
-
Konkreetsete maatüki piiriküsimuste lahendamiseks soovitame konsulteerida litsentseeritud maamõõtjaga, kontaktid leitavad veebilehelt minu.kataster.ee/licenses
Loomise kuupäev: 21.01.2026
