Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatu eesmärk on vastata koha-aadresside ja kohanimedega seotud küsimustele. Käsiraamatusse on koondatud ka paljud teised aadresside ja kohanimedega seotud teemad koos selgituste, soovituste, näidete ja joonistega.

11.13. Nimeobjekti liik ja liigisõna

Nimeobjekti liigisõna (objekti liiki näitava sõna) valikul tuleb kindlasti jälgida, et liigisõna ja objekti tegelik olemus oleksid vastavuses. Üldlevinud liigisõnad on kirik, kool, tee, tänav, mets, põld, karjäär, järv jne. Liigisõna peab olema väikese tähega (seega mitte Pikse Põik, vaid Pikse põik) ja nimetavas käändes, nagu eelmises peatükis juttu oli.

Vältida tuleb olukordi, kus samas piirkonnas on kasutusel sama nimeobjekti kohta paralleelselt erinevad liigisõnad (näiteks tee ja tänav). Omavalitsusel tuleb otsustada, kumb liigisõna jääb, teha muudatused vastavates hoonete, korterite ja katastriüksuste koha-aadressides ning kirjutada ka siltidele liigisõna õigel kujul.

Haruldased liigisõnad

  • Roheline aas (Tallinnas)
  • Tõnismägi (Tallinnas), Trepimägi (Viljandis)
  • Torupilli ots (Tallinnas)
  • Suur Rannavärav (Tallinnas)
  • Mereäär (Paldiskis)

Jälgida tuleb liigisõna kirjutust. Näiteks võib mõnel juhul liigisõnast saada nimetuuma osa: Suur kaar (siin on kaar liigisõna) või Suur-Kaare tänav (siin on liigisõna tänav ja Kaare on nimetuuma osa). Samuti võib liigisõnana kasutusel olev sõna olla nimetuum, nt Puiestee tänav või Pärna puiestee.

Vt lisaks peatükki 16.15. Liigisõnade eksitav kasutamine.

Viimati uuendatud 20.12.2022

Viimati uuendatud 22.10.2025

open graph imagesearch block image