Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

Üldised nõuded kohanimedele on sätestatud kohanimeseaduses. Kuid keerukamatel juhtudel on abiks head nõuanded, millest suur osa on käesolevas raamatus kirjas (vt alates peatükist "11. Kohanimele esitatavad nõuded"). Soovitusi kohanimede valiku kohta annab regionaal - ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kohanimenõukogu. Kohanimenõukogu on nõuandev organ kohanimekorralduse probleemide läbitöötamiseks ning selleteemalise tegevuse suunamiseks.

Lisaks annab soovitusi ning eksperthinnanguid Eesti Keele Instituut, kes annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.

Valik täiendavaid materjale nii uuemast ajast kui varasemast ajaloost on viidatud ka Maa- ja Ruumiameti Geoportaalis.

• Kohanimesid hakati eestindama juba 1930-ndatel aastatel, selle kohta paar artiklit Digarist:
  • Päewaleht, 8. juuli 1936: "Talunimed olgu eestipärased"
  • Postimees, 31. jaanuar 1935: "Rein pole siiski eesti nimi"