Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

Aadressiandmete mahust Eestis annab hea ülevaate objektide arv.

2025. aasta augusti seisuga on ADS-is 2,41 miljonit objekti:

• 988 100 hoonet (paljud hooned on ADS-is topelt, tegelikult on hooneid tõenäoliselt tunduvalt vähem - kaardistusandmete alusel umbes 745 400. Maa- ja Ruumiamet ja omavalitsused tegelevad topeltkirjete ühendamisega);
• 562 500 hooneosa (korterit ja muud adresseeritavat hooneosa);
• 773 500 katastriüksust;
• 15 maakonda;
• 79 omavalitsust (omavalitsuslikud linnad ja vallad);
• 4 694 asustusüksust (külad, vallasisesed linnad, alevid, alevikud);
• 13 linnaosa;
• 18 359 aadressikohta, neist:
  • 17 762 liikluspinda (nt tänavad, puiesteed):
  • 597 väikekohta (nt endised aiandusühistud, suvilaühistud).

Aadressiobjektil võib olla mitu aadressi (paralleelaadressid) ja üks aadress võib olla omistatud mitmele objektile (näiteks katastriüksus ja sellel asuv hoone on tavaliselt sama aadressiga).  Paralleelaadressiga objektide osakaal on 0,4 % kõigist objektidest. Üldine soovitus on paralleelaadresside osakaalu veelgi vähendada. Samas võib paralleelaadresse lisanduda, kui näiteks soovitakse miljööväärtuslikel aladel endist talunime taastada.

Ametlikud aadressiandmed jõuavad aadressiandmete infosüsteemi peamiselt aadressiandmete menetlusrakenduse ja ehitisregistri kaudu. Kandeid teevad kohalikud omavalitsused. Liikluspindade ja väikekohtade andmed esitatakse kohanimeregistri ning haldus- ja asustusüksused maakatastri kaudu.