Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatu eesmärk on vastata koha-aadresside ja kohanimedega seotud küsimustele. Käsiraamatusse on koondatud ka paljud teised aadresside ja kohanimedega seotud teemad koos selgituste, soovituste, näidete ja joonistega.

16.1. Ei ole eestikeelne

Lähiaadressid nagu Proletarskaja ja Büko ei ole lubatud. Võimalikuks lahenduseks on otsida ajaloolistest andmetest varasemaid kohanimesid ja need kasutusele võtta, või kui ajaloolisi ja kultuuriloolisi nimesid ei ole, võib kaaluda ka olemasoleva nime eestistamist (nt Büko > Püka või Püki).

Ilma põhjenduseta ei tohi kasutada selliseid katastriüksuste võõrnimesid nagu Alexandry, Henry, Johny, TixiRey. Selliste nimede kasutamiseks on vaja põhjendust. Näiteks on Kihnu vallas Rock-City nime kandev katastriüksus. Rock City on Kihnu Jõnni laeva nimi ja sellisel juhul on ajalooline põhjendus olemas. Nimi tuleks kirjutada sidekriipsuta Rock City, sest niisugustes inglise ühendites sidekriipsu ei kasutata.

Ilma põhjenduseta ei ole soovitatav kasutada võõrsõnalisi nimesid nagu Drenaaži, Faasani, Generaatori

Sageli kasutatakse võõrsõna tunnusega eesnimesid, nt Georgi, Gunari, Geidi, Frami, Herberti, Alfredi, AmalieKaterineMargaretiGertrudiMarieGustavi. Sellised nimed on eestlastel kasutusel eesnimedena ja vastavad eesti õigekirjareeglitele. Seega on need kooskõlas eestikeelsuse nõudega („Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord”, § 3 lg 2 p 3) ja kuigi nende kasutamine ei ole ilma põhjenduseta soovitatav, ei ole neid vaja muuta.

Erandid
Vene päritolu nimedega katastriüksused (nt VorobjovoKrivorukovo) on lubatud põlistel vene asualadel (1939. aasta seisuga) Peipsi järve ääres. Sama kehtib ka rootsikeelsete katastriüksuste nimede kohta (nt Smeens, Tallbäcken, Ribaks) põlistel rannarootslaste asualadel Lääne-Eestis.

Vt lisaks peatükke 11.1. Kohanime keelsus, 11.2. Oma- ja võõrsõnad, võõrkeelsed sõnad, 11.5. Eesti rahvusvähemuste asualad.

Viimati uuendatud 13.01.2023

Viimati uuendatud 22.10.2025