Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

• Aadressiandmete süsteem avaneb uues vahekaardis – 1. juulil 2021. a jõustus hetkel kehtiv keskkonnaministri avaneb uues vahekaardis 16. juuni 2021. a määrus nr 32 "Aadressiandmete süsteem" (edaspidi ADS-i määrus), mis sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted. Nimetatud määrusega kehtestatud muudatustega saab tutvuda seletuskirjas avaneb uues vahekaardis. Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa- ja Ruumiamet  (vt seletuskiri avaneb uues vahekaardis).
• Keeleseadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 23.02.2011. a (RT I, 18.03.2011,1), jõustunud 1.07.2011. a. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.

Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse:

(1) Eesti riigikeel on eesti keel.
(2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.
(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.

Keeleseadusest tulenevalt peavad Eesti koha-aadressid vastama eesti keele reeglitele, samuti peab vastama reeglitele õigusaktide sõnastus. Koha-aadressides ja kohanimedes on lubatud kasutada murdekeelseid sõnu, sest ka murded on eesti keele osa.

• Eesti kirjakeele normi rakendamise kord avaneb uues vahekaardis – Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. a määrus nr 71. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.
• Kohanimeseadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 5.11.2003. a (RT I 2003, 73, 485), jõustunud 1.07.2004. a. Kohanimeseadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve tegemist.
• Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord avaneb uues vahekaardis – Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226.
• Kohanime vormistamise ja kasutamise kord avaneb uues vahekaardis – riigihalduse ministri 15.01.2016. a määrus nr 2.
• Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud keskkonnaministri 07. detsembri 2020. a määrusega nr 57, jõustunud 11.12.2020. a.
• Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine avaneb uues vahekaardis-- Vabariigi Valitsuse 07.03.2005. a korraldus nr 124, mille kohaselt määratakse nimeteaduslikuks usaldusasutuseks Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole avaneb uues vahekaardis.
• Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava tähetabeli kehtestamine avaneb uues vahekaardis – haridus- ja teadusministri 20. novembri 2008. a määrus nr 64, millega kinnitatakse tähetabel Eesti kohanime kirjutamiseks vene tähestikus. Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse (EKI) ekspertiis.
• Haldusmenetluse seadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 6.06.2001. a (RT I 2001, 58, 354), jõustunud 1.01.2002. a. Haldusmenetluse seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
• Avaliku teabe seadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 15.11.2000. a (RT I 2000, 92, 597), jõustunud 1.01.2001. a.
• Maakatastriseadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 12.10.1994. a (RT I 1994, 74, 1324), jõustunud 8.11.1994. a (v.a § 3, mis jõustus 1.01.1995. a).
• Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 22.02.1995. a (RT I 1995, 29, 356), jõustunud 27.03.1995. a, osaliselt 1.09.1995. a.
• Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord avaneb uues vahekaardis – vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määrusega nr 335 (RT I 2004, 82, 550 avaneb uues vahekaardis), jõustunud 05.12.2004. a.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 2.06.1993. a (RT I 1993, 37, 558), jõustunud vastavalt §-le 67.
• Ehitusseadustik avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 11.02.2015. a (RT I, 05.03.2015, 1), jõustunud 1.07.2015. Ehitusseadustik reguleerib ehitise kavandamist, ehitamist, kasutamist ja korrashoidu ning ehitisregistri pidamise põhialuseid. Seadustik sätestab muuhulgas ka tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Muuhulgas reguleerib ehitusseadustik ka teede tähistamist siltide ja suunaviitadega.
• Ruumiandmete seadus avaneb uues vahekaardis – vastu võetud 17.02.2011. a (RT I, 28.02.2011, 2), jõustunud 10.03.2011. a.