Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

Kohanimede kehtestamisel ei ole tähtlühendite kasutamine lubatud. Hilisemal kohanime kasutamisel koha-aadressis võib mõningatel juhtudel lühendeid kasutada.

Aadressiandmete süsteemi määruse avaneb uues vahekaardis § 13 lõike 2 ja 3 alusel võib ametlikes aadressiandmetes kasutada ainult seitset liigisõna lühendit: tn, mnt, pst ja AÜ, SÜ, GÜ, vkt ning liigisõna või selle lühendit ära jätta ei tohi. Laiemas kasutuses, st siltidel, postiaadressides ja kaartidel on kohanimesid võimalik rohkemgi lühendada. Täpsema korra esitab kohanimeseaduse § 11¹ lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel kehtestatud riigihalduse ministri määrus (15. jaanuar 2016. a määrus nr 2) "Kohanime vormistamise ja kasutamise kord avaneb uues vahekaardis"), milles on kokku lubatud 24 lühendit, kuid ametlikes aadressiandmetes tuleb siiski piirduda eeltoodud seitsme lühendiga.

• Ametlikus kohanime määramise õigusaktis tuleb kindlasti kohanimi kirjutada täiskujul, st koos pikalt väljakirjutatud liigisõnaga ja pühendusnime puhul koos eesnime(de)ga.
• Lubatud liigisõnade lühendamist võib kasutada näiteks katastriüksuste lähiaadresside määramisel või muutmisel ja mujal aadressiandmetes.
• Kõik liikluspindade liigisõnad (nt tee, allee, põik, väljak, plats jne) kirjutatakse täielikult välja, erandiks on maantee, puiestee ja tänav, mille puhul on lubatud kasutada vastavaid punktita lühendeid väikeste tähtedega mnt, pst ja tn: Pärnu mnt, Kaskede pst, Pargi tn.
• Kõik väikekohtade liigisõnad kirjutatakse täielikult välja, erandiks on aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu, väikekoht, mille puhul on lubatud kasutada vastavaid punktita lühendeid suurte tähtedega AÜ, SÜ, GÜ: Kannikese AÜ, Ranna SÜ, Salu GÜ ning alates 1. juulist 2013 on lisandunud lühend: väikekoht – vkt.
• Nimetuumaga kokkukirjutatud liigisõna ei lühendata (nt Toompuiestee, Ringpuiestee, Moora umbtänav, Umbtänav, Kesktänav).
• Eesti haldus- ja asustusüksuste nimede esitamisel koha-aadressis on lubatud esitada vaid Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatoris esinevat nimekuju, mille lühendamine ei ole lubatud. Kõik Eesti haldus- ja asustusüksuste objektid kirjutatakse koos liigisõnaga (nt Mõisaküla linn, Kukulinna küla, Tsirguliina alevik, Kesklinna linnaosa).
• Lubatud on ka pühendusnimede korral eesnimede lühendamine (vt järgmist peatükki).
• Kõik muud lühendid, sidesõnad ja parasiitsõnad kohanimedes ja katastriüksuste lähiaadressides (nt kr, mü, kü, krunt, nr, maatükk, kinnistu, ja, ning jne) on keelatud ja seega tuleb need ametlikest koha-aadressidest kõrvaldada. Erandiks on siinjuures raudteid teenindavad maaüksused, kus on lubatud traditsiooniline piketi number ja lühend km. Näiteks maaüksuse nimi: Tartu-Petseri raudtee 22,4-25,2 km