Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

1. Kohanimi võib esineda nii liigisõnaga kui ka ilma

Kohanimede liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku, kui kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta, kus liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu.

Nt Tartu linn (= Tartu), Aakre küla (= Aakre), Räpina alev (= Räpina), Surju mõis (= Surju), Peipsi järv (= Peipsi), Kihnu saar (= Kihnu), Raja talu (= Raja) (liigisõna talu on juurdemõeldav – ametlikes kohanimedes ja -aadressides seda välja ei kirjutata, kuid tavasuhtluses võib kasutada).

2. Nimetuumaks on käänduv omadussõna

Erandlikult kirjutatakse liigisõna nimetuumast lahku, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna.

Nt Suur väin (seesütlev: Suures väinas), Väike Emajõgi (vrd Väikesel Emajõel), Vaikne järv (vrd Vaiksel järvel), Roheline turg, Uus turg, Vaikne park.

3. Sekundaarnimed

Sekundaarnimi on teisest kohanimest tulenev kohanimi:

Nt Pärnu jõgi, Endla järv, Kihnu väin, Muuga laht, Salme aed (Narvas, saanud nime Salme tänava järgi), Merivälja park, Mäepealse mets.

Nimede sekundaarsust tuleb käsitada sünkroonses tähenduses, st lahku tuleb liigisõna kirjutada eelkõige nendes sekundaarnimedes, mis tulenevad näiteks külade või olemasolevate maaüksuste (nt talude) nimedest. Nimede varasemat päritolu ei pea seejuures arvestama. Kui ei ole teada, kas on tegemist sekundaarnimega, siis tuleb nimi liigisõnaga pigem kokku kirjutada.

Nt Tedrejärv (endise Tedre talu järgi, aga võib-olla ka nime järgi, mida enam ei eksisteeri).

4. Aadressikohtade nimed

Liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku, kui tegemist on aadressikoha (liikluspinna või väikekoha), s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku, aedlinna, ühistu, keskuse, väikekoha vms nimega, mida kasutatakse teiste objektide adresseerimisel. Seega on liikluspindade ja väikekohtade nimed üldreeglina liigisõnast lahku kirjutatud.

Nt Allika tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Päikese väikekoht, Suitsu põik, Järve tee, Salumäe ühistu.

Kõige kriitilisemad selle reegli seisukohalt on nimed, mida kiputakse pidama üldterminiteks ja seetõttu kokku kirjutama. Õige on siiski kirjutada lahku: Lossi plats, Turu plats, Vabaduse väljak jms.

5. Aadressikohtade nimede erandid

Aadressikohtade nimede erandid on järgmised.

5.1. Nime esiosa on muutumatu sõna

Kui nime esiosa on muutumatu sõna, siis kirjutatakse liikluspindade sõnaosad ikkagi kokku ka juhul, kui liikluspindade ja väikekohtade nimede üldreegli alusel tuleks liigisõna lahku kirjutada.

Nt Kesktänav, Keskväljak, Kesktee, Keskkaar, Ringtee, Umbtänav, Põiktänav.

Nimetuumaga kokku kirjutatud liigisõna ei lühendata.

Nt õige on Toompuiestee 2, mitte Toompst 2, ja Moora umbtänav 17, mitte Moora umbtn 17.

Erandina on lubatud jätta muutmata mõni üksik kohanimi, juhul kui see on juba juurdunud, kuid uue kohanime kehtestamisel peab järgima kehtivaid reegleid.

Nt erandlikuna ei ole vaja muuta juba juurdunud tänavanimesid Kesk tänav, Põik (Tartus, nime tuum ja liigisõna on üks).

Kui omavalitsus soovib erandina jätta mõne reeglitele mittevastava kohanime muutmata, siis on selleks võimalik pöörduda kohanimenõukogu poole.

5.2. Haruldane liigisõna

Erandlikud kokkukirjutused esinevad ka mõne haruldase liigisõnaga seoses, niisuguseid juurde tekitada ei ole tarvis.

Nt Suur Rannavärav, Väike Rannavärav, Tõnismägi, Saiakang, Olevimägi, Trepimägi.

Väikekohtade rahvapärased liigisõnad kirjutatakse üldreeglina kokku.

Nt Pügalaots, Hangunukk, Mäepool, Rannaveer.

Lahku kirjutatakse väikekoha nimi siis, kui tuumaks on mõne teise koha nimi.

                 Nt Varstu kant.