Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamat

ADS-i infosüsteemiga liidestumise juhend koostati Maa- ja Ruumiameti (kuni 2025 Maa-amet) tellimusel, sellega alustati 2012. aasta lõpus ning esimese versiooniga saadi valmis 2013. aasta märtsis.

Liidestumise juhendi eesmärk ja missioon

Nagu iga standardiseerimise, nii ka aadressi standardiseerimise eesmärk on muuta aadressi mõiste eri osapooltele üheselt arusaadavaks, luua eeldus aadressiandmete sarnaseks töötlemiseks ja muuta odavamaks süsteemidevaheliste liideste ehitus. Siinkohal võib kõneleda ka süsteemidevaheliste liideste loomise vältimatu eeltingimusena ADS standardi rakendamisest, sest erinevad koha-aadressi käsitlused võivad tekitada süsteemidevahelises suhtluses ületamatuid probleeme.

Eestis on hinnanguliselt 160 riiklikult või omavalitsuste poolt hallatavat olulist infosüsteemi, millest enamusel (RIA hinnangul vähemalt 100) on pistmist aadressiandmetega. Liidestumise juhendi koostamise ajaks oli ADS standardi kasutusele võtnud vähem kui 10 infosüsteemi. Eesmärk on ADS standardi kasutuse ja ADS kesksüsteemiga liidestamise osakaalu oluliselt laiendada ja viimastel aastatel ongi ADS-i kasutavate infosüsteemide arv viiekordistunud.

Juhend annab ülevaate ADS tarbimise tasemetest: sõltuvalt süsteemide vajadustest saab liidestumist liigitada erinevatele tasemetele (kaudne liidestumine ning otseliidestumisel kerg- ja täisbaasiline liidestumine).

Juhendis on kirjeldatud ADS liidestumise tüüpilised lähteolukorrad ja andmemudelite tüüplahendused. Samuti on kirjeldatud kasutajaliidese tüüplahendusi ning andmeuuendamise protsesse.

ADS-iga liidestumise juhend